pühapäev, 12. juuni 2011

Taaskohtumine Kihnuga.

Ma olen seda postitust alustanud mitu korda aga ikka tundub, et nii pole õige ja see, mida ma tegelikult kirja tahaks panna, ei kuku nagu kuidagi välja ega kajasta seda, mis on minu sees ja mida ma tunnen-mäletan-mäletama jään.

I´ve started this post for several times already but still have a feeling that this is not the right text I´d like to share with you. I´d like to share these feelings and memories I´ve got from our Kihnu trip but damn thing, its not easy at all!

 
Raske on esile tuua seda ühte ja ainsamat kõige-kõige-kõige ägedamat momenti, sest kõik oli äge : kohtumine Roosi ja Ellaga esimesel õhtul muuseumis, ühised kudumised hollandlaste ja brittidega, kippimine muuseumiaias kihnu naistega, ulakad kihnu naljad nende meelest veidrate väljamaalaste üle, soe kodusai, kõrvetav päike, armas muuseumirahvas, soe merevesi, suitsukala ja kihnu leib, naljad ämblike ja piimasupi teemadel, motikad kalakastist külgkorviga, Roosi käsitöötalu jne jne jne.


It´s so difficult to highlight the only top moment from there because everything was great! Meeting with Ella and Roosi on the first night at Kihnu museum, knitalongs with dutch ladies and people from UK, KIP with Kihnu ladies at museum´s courtyard, naughty Kihnu jokes, warm homemade bread, hot weather, lovely people at museum, warm sea water, smoked fish and Kihnu bread, jokes about spiders and milk soup, motorbikes, Roosi´s handwork farm etc etc etc


Käsitöönippe saime ka ja seda ei juhtu ju iga päev, et Roosi oma käe ja nõuga õpetab! Kuigi ma olen teinud ühed kindad lapilise randmega, ei olnud ma enne proovinud teha neid lappe nii, et all on kootud serv ja sealt siis tulevad lapid. Nüüd ma siis tean, väga lihtne on :). Nägin ka kuidas kootakse "kihnu kuulikindlat" troid. Tõesti tugev tükk on, tihe ja peenikeste varrastega. Siis kestab ja nii tehakse.


We learnt several handwork technics with Roosi like how to cast on with 2 contrasting colours, knit squares with different yarns. I´ve made one pair of mittens with squares but I´ve never done it this way. In Kihnu they firstly cast on with contrasting colours , then knit some rows in plain and then start with squares. It wasn´t difficult at all but just some tricks to follow. On the second day I also saw how to knit so called Kihnu bulletproof troi (men sweater). This is the way how they like it, strong item that lasts for years! 


Lõpetuseks aga tahaks peatuda ikkagi kippimisel. Nimelt oli Monika registreerinud avaliku kudumise päeva (KIP = Knit In Publid Day) Kihnus. Kui eelmisel õhtul Maie muuseumist arvas, et äkki tuleb vähe rahvast, kuna suvisted on suur püha, siis see kartus oli küll asjatu. Punaseid triibuseelikuid tuli siit nurgast ja sealt, kõigil vardakott kaasas ja Ellal veel suur omaküpsetatud soe sai! Sellist kippimist pole meil veel enne olnud, sai palju nalja ja juttu aetud. Eks nad olid uudishimulikud ka :) aga see oli omamoodi armas. Ma pole juba ammu nii palju naernud kui eile :))). Panengi siia lõppu jutu lõpetuseks ühe meeleoluka pildi, kus Leili õpetas, kuidas sääski seljalt minema ajada ;). Leili oli ka see julge naine, kes meiega kaasas olnud meeskudujale musu andis! Vohhh!

Kui Leililt Ella küsis, miks ta poolikut tööd kaasa ei võtt, vastas Leili, et ta pole juba kaks aastat kudunud. Pole kellelegi kududa ja mis sest ajast niisama ikka raisata. Ella seepeale arvas, et kudumine on närvidele hää. Leili aga vastu, et tal polegi närve! Ma küsisin, millega ta siis oma aega veedab, et loomi ka pole ja  kududa ei taha. "Seebikaid vaatan! Need on nagu oma inimesed, tulevad iga päev kindlal kellaajal koju"

Last but not least I´d like to write a bit more about KIP day in Kihnu. Monika registered an official KIP in Kihnu already some days ago and Maie from local museum asked Kihnu ladies to join, too. Maie was a bit worried as its Whitsunday in Estonia today and they celebrate it in Kihnu. But we still had company! Ladies with red skirts and handwork bags arrived in time, Ella even brang warm homemade bread with her! It was the best KIP ever! I can´t recall when was the last time when I laughed that much as I did yesterday. I stop my post here and upload another funny picture of Saskia and Leili. Leili taught Saskia how to keep the mosquitos away from one´s back. 

PS: Leili was the only brave Kihnu lady who finally kissed our male knitter for goodbye! :D


Saskia ja Leili

5 kommentaari:

Terje ütles ...

Kui lahe.
Aga see, et mõni kihnu naene pole 2 a kudunud, see on muidugi kurb.

koiklongaks ütles ...

Leili küll nii ei arvanud. ta oli elurõõmus ja tönkas isegi inglise keelt. Ei peljanud ühti kui sõnad sassi läksid :D
Kindlasti oli see üks elu lahedaim KIPimine ja tuleb korrata!
Ma juba ka alustasin blogi juttu, kuid sõnad ei mahu ära. Lasen muljetel settida, siis kirjutan pikemalt :)

Terje ütles ...

No ma mõtlesin seda, et telekas on oma mõju niioodi avaldanud, ja et kurb ju kui kellelegi kududa pole st mul küll oleks. Muidugi on nad elurõõmsad seal, üldse ei kahtle. Kadestan teid.

Ally ütles ...

Oh, that must have been the most wonderful experience! I'm so pleased you are having a good summer in Estonia.

CarlaM ütles ...

The best KIP Day ever! :-)