Proovisin oma uut õmblusmasinat ja mõtlesin teha lapijääkidest tekikoti. Lapid on osaliselt kunagi ostetud Tartu abakhanist (Tallinnas siis veel polnud) ning osaliselt kursaõe iidsed kapivarud:). Aga mulle nood mummud väga meeldisid! Vahele panin igivana puuvillast pitsi ilmestamiseks. Nüüd tuleks osta veel teisele poole puuvillast riiet ning pooled kokku vuristada. Masin on nii mõnus, kerge ja sujuv. Sellega on lausa lust õmmelda :).
Aga seda Abakhani käiku ma mäletan hästi. Aleksandri pubis olid Untsakad ja me läksime bussiga kambakesi Tartu (hullud fännid noh). Õhtu + pool ööd sai veedet linnapeal ja järgmine päev möödus kaubanduses :D. Abakhanis lõigati tol ajal puuvillased kangajäägid kenasti ühesugusteks lappideks ja ma kolasin alati võimalusel seal poes. Kilo oli 5 eeku, see on ka veel meeles.
Tookord pandi mulle Tartust kaasa veel paar hiigelsuurt potitaime ning siis ostsin veel mitu kg noid lappe :). Kursaõde ostis aknakardinariiet, porgandipruuni ja midagi oli nagu veel. Tartu buss oli 2korruseline ja meie 2.korrusel oma kangapampudega ainukesena Tallinna suunas loksumas:).
Mäletan, et bussijaamast liinibussile trügimine oli päris kentsakas aga koju Mustakale ma ikka jõudsin, iccc. Nendest lappidest (mitte ainult selle korra omadest muidugi) sai tehtud paaaalju tekikotte ja tekke, enamik läksid kingituseks või oma perele. Tallinna poel pole kunagi seda lõikumise kommet olnud kahjuks ja restihinnad olid kah palju kallimad kui nood ükskord Tallinnas poe avasid. Vot siuke stooriga õmblustöö on mul täna :)))
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar