Kutsestandard ja kutsetunnistus

Ma heldisin hiljuti kui märkasin, et kohalik ilusalong otsib omale uut inimest ja üks tingimus kandideerimisel on kutsetunnistuse olemasolu. Lõpuks ometi! Mulle väga meeldib, et tuleb juurde inimesi, kes on teadlikud kutsetunnistusest ja oskavad hinnata neid meistreid, kes on kutseõppe pika protsessi läbi teinud. 

Ma ei räägi siin algtasemest, eriti käsitöö valdkonnas. Minu jaoks algab meistritase käsitöös vast 5. või 6. tasemest. 5st alates saab spetsialiseeruda nt kangakudumisele, rahvariietele jne. Ja neid meistreid julgeks juba soovitada ka. 

Mu vanaonu on 5. taseme ehitusinsener ja kõrge eani uuendas regulaarselt oma kutsetunnistust. Meie Olustvere kooli õpetajad omasid kutsetunnistust kuni 7. tasemeni välja (Rahvarõivaste valmistaja kutse nt) ja see on kvaliteedimärk. Käsitööd teevad paljud, aga mis tasemel ja mis teadmiste baasilt, on omaette teema. Põhitöö kõrvalt niisama 3. või 4. tase läbi teha ei ole ju ülemäära keeruline. Annab süstematiseeritult korralikud baasteadmised, millelt end edasi arendada. Siiani ju isegi tasuta. 

Aga üldiselt jah, väga tervitatav! 

Muide, kas te teadsite, et ka korstnapühkijal ning pottsepal peab olema kutsetunnistus? Eesti Korstnapühkijate Koja liikmetest saab infot siit. 

Väljastatud kutsetunnistusi laiemalt näeb kutsekoja portaalis. Seal näeb ka valdkonnas kehtivat standardit, millele antud kutsetunnistuse omaja kutseharidus peab vastama.  

Ahjaa, kui juba viitamiseks läks, siis Eestis on ka Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, kes koondab suurt osa meistreid erinevate allorganisatsioonide kaudu (aga mitte kõiki muidugi). 

Kutseõpe on Eestis väga ägedaks läinud! Eks paistab, kuidas mõjutab kogu süsteemi see kui mingis osas ja tingimustel õpe tasuliseks muutub. Kuigi kõrvalpõikena mainin, et hobisuunitlusega õpe võiks olla küll pigem tasupõhine, aga tagatud kvaliteediga siiski.