Mõtlesin, et panen siia kirja oma kogemused viimasest reisist. Kuigi ma tean, et inimesed reisivad tänapäeval meeletult palju ja ilmselt pole siin miskit uut enam aga äkki siiski on veel mõni minusugune uimane konservatiiv kuskil alles.
Mul oli seekord esmane kogemus e-regamisega. Nimelt kui reisijal on e-pilet vormistatud, siis on võimalik teha check-in üle veebi. Olenevalt lennufirmast saab end lennule regada juba eelmisest päevast alates. Vajalik on vaid printimisvõimalus, sest pardakaarti on pärast vaja ette näidata. Kuidas see kõik Tallinna Lennujaamas käib, on
kirjas siin lehel. Tasub uurida ka infoliinist, kas teil on võimalus regada end kohe sihtpunktini või mitte. Meie seekord ei saanud, kuna me sõitsime Tallinnast alguses Kopenhaagenisse ning sealt siis edasi Zagrebisse. Operaator vahetus ning CPHs tuli uuesti check-in lennule teha. Aga abiks oli see hommikune ots siiski, kuna selle võrra saab tulla hiljem jaama, vaja oli vaid kotid ära anda. Estonian Airil oli pagasileping olemas Croatian Airlines´iga, seega pagas läks otse sihtpunkti ning selleks on lennujaamas olemas koht nimega
Baggage drop-off. :).
Pagasit sai anda ära kuni 45min enne lendu (seal on oma protsess, kuidas nad pagasit pärast regamist kontrollivad enne kui see lennukisse jõuab), seega läksin ma jaama ca 50min varem, andsin ära oma kohvri ja siis kohe turvakontrolli. Rahvast oli kella 5.45 ajal suhteliselt palju aga kaua eriti ootama ei pidanud. kirjade järgi peaks tavarutiini järgides tulema lennujaama ca 2h varem, mis nt 6.40se lennu puhul on ikka tõeline piin :D, eriti kui elada linnast väljas.
Reisidokumentidest saab lugeda siit. Ma ise reisin põhimõtteliselt alati passiga, isegi kui EU piires ID kaarti kasutada saab, on mul pass ikka kotis ja kaasas.
Üks asi veel, mis mulle õudselt meeldib, see on see
pikaajaline parkla. Kuna ma elan linnast väljas, siis on mul kogemusi, et väga varajaste või väga hiliste lendude puhul kipuvad taksod küsima raha kahe otsa eest väites, et nad ei saa klienti tagasisõidul. Seega oleks mul valida, kas sõita varavalges kontorisse, parkida seal ja võtta takso (lisaaeg) või siis parkida lennujaamas pikaajalises parklas. Teist aastat järjest ma toda kasutan ja no nii norm asi on! Seekord jätsin auto sinna teisipäeva hommikul poole 6st ja ära võtsin reede kesköö paiku. Maksma läks see kõik 300 krooni (Lennujaama kodukal on olemas kalkulaator).
Makseautomaadid on nii lennujaamas sees, rendiautofirmade kõrval kui ka väljas parkla ees ning neist saab ka kviitungi vajadusel. Maksta saab nii sulas (väljas) kui kaardiga (sees), nii et soovitan soojalt. Sularaha ei pea olema täpne, makseautomaat tagastab raha kah :).
Kes on oma padajääniga pikalt reisilt rampväsinuna tulnud, teab ilmselt kui suur väärtus see on kui saad istuda kohe oma autosse ja otsejoones koju põrutada. Mina põrutasin muidugi veel pontudele järele aga siiski :). Ajaliselt võidab palju ja jube mugav on ka.
Lennujaamad on sarnased ja erinevad.
Kui Tallinnas sai vabalt laadida telefoni ja arvutit, siis nt CPH ma ei leidnud põhjaliku vaatluse tulemusena kuskilt sellist hädapärast kontakti. Kui ikka istuda 4h lennujaamas, saab ükskord aku tühjaks ju aga vot laadida enam seda ei saanud. Sama Zagrebis, no ei ole kontakte olemas! Küsida ei viitsinud, sest no ei olnud see nii kriitiline asi aga imestama pani küll.
Tasuta wifi ja elekter kui selline on olemas vaid Tallinnas :). Üldse on tasuta wifi siinkandis tore asi ja mujal kipub olema paras luksuskaup. Nt 3 päeva eest hotellis Zadaris küsiti 160 kunat wifi ühenduse eest ja ühendus oli kohutavalt aeglane. 3aasta tagusest ajast mäletan, et Cavtatis oli hotellis 1 arvuti fuajees ja selle kasutamine tasuline. Lisaks oli see arvuti terve nädala jooksul kogu aeg katki :D.Aga see selleks.
Õnneks saan ma lugeda meile ka telefonist, mistõttu lennujaama kitsikus pole nii kriitiline. Reisides tööpäevadel on omad eelised ja puudused, nt on täiesti raudpoltkindel reegel, et just siis kui sa oled kontoriukse enda järel sulgenud, tekib mingi kiire paanika ja oodatakse kirjalikku sekkumist, kinnitusi või juhiseid. Sellistel puhkudel on ikka väga abiks kui meilidele korraks näpud taha saab.
Muidu oli CPH tore suur jaam aga samas mitte väga hull, parasjagu jalutamist ühe värava juurest teise.
Kohv oli hea (aga kallis :D) ja martsipani sai kaasa ostetud :).
Zagrebi lennujaamas on täpselt 1 pood, kus nii ehted, kommid kui vein. Suhteliselt kallis ka pealekauba. Aga noh, mujale me kahjuks ei jõudnud, va üks bensukapood, kus meil oli 5min aega, et haarata paar shokolaadi koju ostmiseks ja teha vetsutuur. Ma hakkasin praegu mõtlema, et kas neil üldse veini bensukas oli. Saksa õlut märkasin küll aga kuna oli hirmus kiire, siis veinid silma nii nagu nad meil igal pool on, ei hakanudki.
Kiirteed olid põnevad. Peale ja mahasõitudel tasumiskohad, hinda kahjuks enam ei mäleta. Teed olid korralikud ja piirang vist 130. Vist sellepärast, et kõik sõitsid minu meelest 160-170ga. Politseiauto pidi olema enamasti ilma erimärgistuseta kiirteedel ja sõidab vaikselt kõrvale, et trahvida. Politseil on paremad autod kui elanikel :). Suuri ja/või kalleid autosid nägi väga harva. Liikluskultuur on nagu ta on. Kiirteel ikka oli, lasti mööda ja sai ise mööda vajadusel. Linnades oli karmim pisut, eriti ummikutes. Samas taksod sõitsid väga normaalselt ja omapära oli see, et neid tuli ette tellida. Kohalik väitis, et tänavalt naljalt taksot ei püüa ja kuna polnud hooaeg, siis kohati ootasime ikka 20-40minutit enne kui oma vajaliku portsu kätte saime.
Linn oli õhtul kuskil 23st alates inimtühi. Ma pole ammu Tallinna vanalinna nii hilja sattunud aga ma millegipärast arvan, et meil see nii pole. Märkasin, et tänavaid pesti voolikust veega, eriti vanalinnas. Ja jäätisepoode oli palju, väideti et nad teevad ise jäätist, mitte ei müü poeketi tooteid. Kahjuks testida polnud aega, kogu aeg oli tamp peal ja graafik kukil. Lisaks tahtsid nad kohalikke kunasid, mida mul aga polnud.
DeebetVISAkaardiga sai kenasti igal pool hakkama. Nii lennujaamades kui kohapeal hotellis makstes, nii et ei pea sugugi reisima vaid krediidikaga :).
Nii palju siis reisimisest seekord.
Lapiline serv on hästi lahti kirjutatud samuti Praakli kindaraamatus.
Lõng: GB Wolle Sprint, villane ja pisut nailonit, kannatab masinpesu. Kulus kõigist kolmest toonist vast pool tokki (tokis on 50gr). Ostetud Liannist.
Neljapäevase Eesti Ekspressi vahel oli lisa nimega "Terve pere" ning selle lõpulehtedelt leidsin kõrvitsasupi retsepti. Kuna värv ja koostisained olid ahvatlevad ning tegemine tundus lihtne, proovisin selle täna kohe järgi ka.
Kuna eilsest küpsiseteost jäi rosmariini alles ja pirnimoosi plaan uitas peas juba mõnda aega, siis sai see plaan täna teoks. Retsept siin.
Proovisin täna õhtuseks koduseks snäkiks teha sellised krõbinaid ja no umbehead on!
Eile oli śotikatel matk Endla looduskaitsealal. Matk oli aus, läbisime vist lausa 12km, mis minu penidele oli raudselt eneseületamine. Mõtlesin, et kuidas Suska küll sellise väljakutsega hakkama saab aga näe sai kenasti. Teised ju kõik kimasid ringi, ega ta ei saanud olla mömm ometigi.
Looks sellise :). Esimese kudumine on alati põnev ja tore aga teine on igav rutiin. Vaja mõtleda, kas pool on juba valmis või pool alles ees?
Kiirteed olid põnevad. Peale ja mahasõitudel tasumiskohad, hinda kahjuks enam ei mäleta. Teed olid korralikud ja piirang vist 130. Vist sellepärast, et kõik sõitsid minu meelest 160-170ga. Politseiauto pidi olema enamasti ilma erimärgistuseta kiirteedel ja sõidab vaikselt kõrvale, et trahvida. Politseil on paremad autod kui elanikel :). Suuri ja/või kalleid autosid nägi väga harva. Liikluskultuur on nagu ta on. Kiirteel ikka oli, lasti mööda ja sai ise mööda vajadusel. Linnades oli karmim pisut, eriti ummikutes. Samas taksod sõitsid väga normaalselt ja omapära oli see, et neid tuli ette tellida. Kohalik väitis, et tänavalt naljalt taksot ei püüa ja kuna polnud hooaeg, siis kohati ootasime ikka 20-40minutit enne kui oma vajaliku portsu kätte saime.
Kodus on jahe, panin radikad sisse ja tegin ingveriteed. Kutsid lösutavad minu voodis, naudivad oma kodust rutiini. Blackyle oli see esimene kord olla koos Suskaga hoidja juures ja ta oli nii tubli. Eks see olukord mutikesele pisut harjumatu oli, koduteel istus mul kõvalistmel ja põrnitses otsa, et kuhu nüüd?! Aga kui koju sai, siis kimas otsejoones oma pessa. Loodetavasti enne järgmist aastat kuskile pikemaks ajaks minema ei pea. Hoidja on muidugi super inimene, oli käinud nendega isegi koos sünnipäeval, et B ikka oma rohu õigel kellaajal kätte saaks. 
