esmaspäev, 13. november 2017

12 ja 7

Avastasin, et selle nädala lõpus saab mu käsitöö- ja koerablogi 12aastaseks. Loendur järgi otsustades siin ikka veel käib inimesi, kommentaaride järgi arvestades nagu oleks välja surnud. Aga ma vahel ikka kirjutan või siis käin oma koerte vanu lugusid lugemas ja meenutamas. Päris algusaastate lood kipuvad juba meelest minema...

Ahjaa, sünnipäevadest rääkides,  Rosinal oli kuu alguses ju sünnpäev! Loomakene on nüüd soliidses keskeas ja sai 7aastaseks.

Üks nunnumaid koeri, kes mul olnud on. Rosinast saadik on mul kududes alati jalad kanged ja poolsurnud, sest ta ronib kohe esimesel võimalusel sülle. Õudne memmukas ja klemm. Igale poole kipub kaasa ja käitub suurepäraselt :)



Eelmisel nädalal nt käisime tööl kahekesi. Terve pika päeva pidas kontoris vastu, aeg-ajalt käis jalutamas ja vaatas, mis kolleegid teevad. Õhtuks oli nii väsinud, et norises oma pesas juba kella 20st. Ma räägin talle kogu aeg, et ega see töölkäimine ei ole lihtne aga ta ei usu, ikka tahab kaasa.



Aga ühte pean ma küll ütlema, kui keegi peaks Rosina iseloomu põhjal otsustama shoti terjeri kasuks, siis ta saab ilmselt kutsika esimesel eluaastal infarkti. Shotikad on tavaliselt natukene teistsugused, mõned isegi hullud duracellid. Rosin ka mängib vahel kodus hiirega ja möllutab niisama ringi aga valdav osa ajast on ta soliidne kuulaja. Istub ja vaatab seda ilmaelu oma targa ja asjaliku pilguga.



Pikka iga Rosinale  ja kannatlikku meelt sellise napaka perenaisega kooselamiseks :)
Minu meelest need aastad ei peaks nii kiiresti lendama!



Kommentaare ei ole: