neljapäev, 7. september 2017

Korilus

Esimest korda elus on mul korilusega kehvasti. Ei ole enam sellist painavat isu metsa minna nagu eelmistel aastatel. Pisut moosi olen küll keetnud aga mõistlikus koguses. Kriitlise pilguga vaatasin külmiku ka üle ning leidsin mitu purki kõrvitsasalatit, moose ja khm, marineeritud seeni :) Nii vähe kui eelmisel aastal neid oli ja mul on ikka alles. Pole raatsnud vist süüa. Sügavkülmas on õnneks marju palju, ma armastan värskete marjadega smuutisid ja seega igal aastal ikka mõned sahtlitäied marju külma panen.

Samas traditsioone peab ikka ka jätkama. Nii ma siis siiski võimalusel pisut vekin. Moose nt.

Taaskord tegin pisut suvikõrvitsa-sidrunimoosi. Emal olid aias sel aastal imeilusad kollased suvikõrvitsad. Igal aastal omamoodi. Eelmisel aastal kasvasid kõrvitsad nagu hullud, sel aastal vinduvad ja on oht, et ei saagi parajalt suureks.
Aga suvikõrvitsaid oleme saanud juba mitu ning vist tuleb veel. Ähvardatakse küll öökülmadega aga siiani on õnneks läinud. Aga looriga kaetud on kõrvitsad pea igal öösel, sest muidu lihtsalt ei ole mingit progressi.
Meil on külma koha peal see maamajapidamine :(

Nüüd on siis õunamöll.
Alustasin paradiisiõuntega, suur kotitäis läheb püreeks vürtsidega. Ja siis tahaks ka pisut sügisõuntest midagi teha. Ingveriga ja veel miskit. Pannkookidele peale panemiseks ja jõuludeks kinkimiseks. Rohkem vist ei viitsi, vanad varud vajavad enne konsumeerimist ja magusat kulub jube vähe.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar