teisipäev, 16. august 2016

Üks või mitu

Juhtusin hiljuti ühes seltskonnas arutlema teemal, kas keskenduda ühele kitsale valdkonnale või teha mitut asja. Kuna ma olen reaalis kehva argmenteerija, siis tulevad paremad mõtted alati hiljem. Isegi palju hiljem.

Minu jaoks on selles teemas mitu tahku. Kui taandada teema oskustele, on selge, et tegeleda tuleks valdkonnaga, mida tunned enim ja oskad. Küsimused enesele oleksid siis :

1) mida sa tegelikult teha tahad;
2) mida sa hästi oskad;
3) mis sulle pinget pakub.

Viimane on eriti oluline kui asi puudutab bisneki tegemist :)
Sa võid ju osata jube hästi pesu triikida aga kui sa seda tegevust vihkad, siis vaevalt sust teenusepakkujat saab.

Aga uued kogemused, teadmised!? Kuidas siis nendega jääb?! Uued oskused, silmaringi avardamine, eneseareng. Vahel annab mõne uue oskuse omandamine miskise seletamatu vaatenurga, mille peale oma nn põhiteemas kinni olles võibolla üldse ei tuleks. Seega ei saa ka välistada erinevate oskustega tutvumise õhinat, katsetuslusti ja pendeldamist erinevate teemade vahel. Inimene on ju loomult uudishimulik (teoorias vähemalt) ja tahab katsetada.

Kolmandaks, ma ei tea, paljudel see teemaks on aga minul küll on. Ma tahan sageli teada, kuidas vanasti oli. Kuidas vanaema jaksas teha seda, seda ja seda ning omas kõiki neid oskusi ja mina ei oska. Või miks ei ole võimalik oma kätega oma koju asju tekitada (kandmiseks, elamiseks, mugavuseks, ilulemiseks). Praktiline meel? Ma ise nimetan seda nii. Kui ma arvan, et ma saan vana mööbli korrastamisega ise hakkama, siis miks mitte proovida? Või kui ma tahan lisaks kampsunile ja sokkidele veel ka pitssalli ning kirikindaid, siis ma teen need valmis. Kõik taandub ju kunagistele põhioskustele, mis naistel oli. Ja põhioskused on õpitavad. Ok, võib ju öelda, et no kuule, see aeg, mis sa ühe tooli lihvimisele kulutad, võiks kuluda palju mõistlikumalt. Aga kas võib ja kas alati kulub, on iseküsimus.

Mida väärtustada ja mida osata, minu jaoks algab kõik sealt pihta. Milliseid oskusi edasi arendada, millised peast visata. Kui praktiline on tänapäeval veel mõistlikult praktiline ja kas kõike peab ise tegema või ei.

Üks on muidugi selge - meister saab olla vaid kitsas valdkonnas ja selleks saamiseks kulub pea terve elu. Ja meistritelt asjade ostmine ei ole patt, isegi kui sama asja oskad mingil tasemel ise ka valmis teha.

Kommentaare ei ole: