pühapäev, 7. august 2016

Tool on valmis


Selle tooli ma leidsin kunagi osta.ee keskkonnast. Soovijaid ei olnud ja ma näpsasin suht olematu hinnaga ta omale. Siis seisis mõned aastad ja ootas oma aega.


Protsess.
Kuigi mul on nüüd lihvimismasin, ei kasutanud ma toda eriti palju. Pealmiste sirgete pindade puhul vaid pisut, ülejäänud tegin ikkagi käsitsi, sest mina ei tea, ma ei tunneta eriti puitu kui masin vahel. Ilmselt ei ole ma harjunud.

Kui tool puhas oli, läks peale toonitud peits. Eelmistel kordadel olen kasutanud Bets peitse ja shellakki (neid saab osta nt. Majatohtrist) aga sel korral mul oli juba kodus üks suur purk toonitud mööblipeitsi ning ma otsustasin selle kallale minna. Ostetud oli too potsik kunagi mingiks teiseks projektiks, mis siiani ei ole veel käsile võetudja peitsi aegumistähtaeg just möödus. Toon punane, firma Pinotex´i Interior. Kattis kenasti ja toon sobis. Lakiks oli soovitatud selle toote puhul nt Celco Aqua või Celco Terra. Leidsin nood ka ehituspoest üles aga millegipärast müüdi neid vaid suurtes anumates. Alternatiiviks leidsin ühe pisema potsiku, akrüüllaki nimega  Tikkurila Kiva 30. Müüja veel kinnitas üle, et see sobib küll. Kodus lakkima hakates saabus alguses shokk, sest pind muutis värvi ja tool nägi välja nagu roosa põrsas, lisaks veel visuaali segavad triibud. Nututuju oli aga noh, mõtlesin, et las kuivab siis ära, lihvin uuesti lakikihi maha ja otsin uue laki. Hommikuks oli aga lakk kenasti läbipaistvaks kuivanud ja tulemus suht ok. Alustoon küll õige vähe muutus, eeldasin pisut kärtsumat punast aga pole hullu, ka see sobib.

Et mul meelest jälle ei läheks, panen kirja omale, et seljatoe plaadile uue riide õmblesin. Vana naha järgi lõikasin uued tükid samast riidest, millest mul siin kahe teise tooli pinnad tehtud on. Siis tõmbasin tugevasti ümber vineerplaadi, sisse läks veel vanakooli täidismaterjal (midagi linavildi taolist oli seal sees, juurde ei pannud). Alguses kinnitasin nurgad ja siis panin tagumise riidepoole vastu, murdsin servad ära ja õmblesin peenete pistetega kinni. Õmblemiseks kasutasin kõverat nõela. Minu oma oli pisut tömbi otsaga ja sellega torkimine oli tõeline piin. Aga kuna ma olin tõelises ajahädas, siis ei jätnud jonni ja  ikkagi sain lõpuks katte korda. Lõpetasin reede öösel kella 1 paiku, mis on minu uneharjumusi arvestades pilkane öö.


Istumisosa kinnitasin põhja külge pisikeste naeltega, parem oleks olnud panna klambrid aga mul ei ole kodus seda spets klammerdajat ja ma tahtsin tooli pühapäevaks, st tänaseks valmis saada. Põhjal on tugev puiduliist, millesse lähevad pisikesed naelad hästi ja pole vaja karta, et keegi need omale tagumikku kogemata istuks. Seljatagune plaat on veel kinnitamata, mul ei meenu, mismoodi me esimesel toolil koolis seda tegime. Ilmselt ikkagi pisikene liimikiht soontesse ning siis tugevalt vastu. Iseasi, kuidas ma sinna koormarihma peale saan tõmmatud. Aga see on juba pisiasi, suur töö on tehtud ja majapidamises uus ese, mis kohe kasutusse läheb.

Ühest vanast, müüki läinud majast, sain omale kolmepulgatooli. Ka see vajab nüüd puhastamist ja korrastamist. Hästi tugeva konstruktsiooniga on ja heas korras, ainult paksu valge värvikorra all. Öeldi küll, et oh, see on ju talutool! Mina ei tea, minu meelest nii ilus ja armas tundub. Kuskil just jagati Eestiaegse restorani pilte ja ka seal olid laudade ümber kolmepulgatoolid. Nii et selline "ärapõlgamine" tundus naljakas aga inimesed on erinevad ja kodud on erinevad. Mulle selline vana kola meeldib.


Moosihooaja avasin ka.
Lubasin omale sel aastal, et suuri koguseid ei keeda. Nii palju kui oma tarbeks vaja läheb ja mõned purgid lisaks, kinkimiseks. Esimene sats on siis suvikõrvitsast ja sidrunitest, päikesemoos nagu seda ETVs nimetati. Retsept ei ole uus, ma tegin seda juba eelmisel aastal ja agarad kokkajad vist juba varemgi. Aga see on üks mu lemmikutest, eriti hea röstsaial. Kuna ma ei kasuta moosisuhkrut, siis tuleb minu versioon vedel ja pannkoogile hästi ei sobi aga kui hästi laveerida, siis kannatab süüa küll.

Mul oli kaks keskmise suurusega suvikõrvitsat, kollast. 3 suurt sidrunit, ikka väga suurt, Ca 3/4kg suhkrut, 1dl vett.
Suvikõrvitsad tükeldasin potti, lisasin vee ja keetsin plögaks. Püreestasin, siis läks sisse suhkur, sidrunikoor ja mahl. Keetsin veel vast 15min ning valmis ta oligi.  Purgid steriliseerisin ahjus (150C juures, pestud purgid kummuli) ja kaaned keetsin ca 10min kuumas vees. Purgi servad puhastasin veel viinaga kah, noh, et ikka seisaks!  Purkide ettevalmistamisest saab lugeda siin.

Üks loomapilt siia lõppu. Eelmisel nädalavahetusel oli kena suveilm, mina kudusin maal õues ja loomale toodi retrokangaga kaetud ase, et oleks ikka mugav ja hea ning saaks inimese juures mõnuga passida.


Kommentaare ei ole: