esmaspäev, 15. august 2016

Sinine esmaspäev

Kas teie shotikad on ka hommikuti unised ja pahurad, eriti esmaspäeviti?
Mede noorloom väljus täna magamistoast suts enne kella 8, pahur, kondid kanged, haigutab. Nagu korraks liputaks saba ka, et tervituseks või nii. Läbi häda sain mammu siis õue, seisab maja ees ja uurib ilma. Õnneks ei sadanud. Meelitan. No tuleb aga vastumeelselt. Et kas peab ikka või? Kõnnib natukene ja siis vaatab mulle otsa, et kuule, mingi jama on, et see vasak käpp kastead, nagu ei taha hästi ikka liikuda ja uni on ka. Ringutab veel ja lõpuks saab jalad kõhu alt välja.

Meelitan edasi, parki aga oh häda, muru on märg! Kas ma ikka pean? Siuke nägu peas... kõnnib rohul nagu toonekurg, jalgu ettevaatlikult tõstes. Lõpuks saavad hädad tehtud ja me jõuame "maagilise kivini". See on üks suuremat sorti kivi nelja tee ristil, kus kõik isased armastavad jalga tõsta. Kuna me olime täna hilised kõndijad, olid kõik uudised juba laiali jagatud ja neid oli palju. Mina lugesin samal ajal telefonist uudiseid, koer kivilt. Kaua. Põhjalikult.

Lõpuks õnnestub meelitada loom maja poole tagasi, no et vaatame kus kassad on ja Mirr jne. Tuleb, vastumeelselt. Rohi on endiselt märg ja tuju kehv. Haigutab ja toriseb.

Tagasi toas, keerab kohe pessa magama. "Rosin, söök?" "Ahjaa, see ka veel, no kui sul on midagi head.. "
Oli. Kiire eine ja magama. Tehtagu nüüd tööd või miskit, jäetagu ometigi loom rahule. Esmaspäev ikkagi ja raske nädalavahetus seljataga...


Kommentaare ei ole: