Jah, ma olen täna kirjutamislainel! Eile jäi kapis näppu ka üks vammus, mida ma viltisin mitu aastat tagasi Anija mõisas toimunud viltimiskoolitusel. Kuna asi seisab 100% õmblemise taga, siis on selline asjade seis minu puhul väga loomulik. Ma nimelt ei armasta õmmelda.
Eneseületamise hinnaga olin kunagi isegi voodri ära ostnud ning kokku õmmelnud. Nii nood seal kapis siis seisid - üks nagu särk riidepuul ja siis vammus otsas. Eile kolasin kappides midagi otsides ja avastasin (mis näitab, et mul on liiga palju poolikuid asju, osad ei tule isegi meelde). Tirisin välja ja kui vaba hetk tekkis, traageldasin voodri vammuse külge. Kui ma nüüd taas tubli olen, siis kinnitan voodri lõplikult ära. Kui tublidust ei tule peale, siis äkki moosin ema ära. Talle meeldivad õmblustööd väga.
Seniks üks piilupilt:
Aga see pole veel kõik. Kinnitused on tarvis välja mõtelda ning ilupaelad peale ajada (enne leida ilusad). Nii et vast paar aastat läheb veel :)
Eneseületamise hinnaga olin kunagi isegi voodri ära ostnud ning kokku õmmelnud. Nii nood seal kapis siis seisid - üks nagu särk riidepuul ja siis vammus otsas. Eile kolasin kappides midagi otsides ja avastasin (mis näitab, et mul on liiga palju poolikuid asju, osad ei tule isegi meelde). Tirisin välja ja kui vaba hetk tekkis, traageldasin voodri vammuse külge. Kui ma nüüd taas tubli olen, siis kinnitan voodri lõplikult ära. Kui tublidust ei tule peale, siis äkki moosin ema ära. Talle meeldivad õmblustööd väga.
Seniks üks piilupilt:
Aga see pole veel kõik. Kinnitused on tarvis välja mõtelda ning ilupaelad peale ajada (enne leida ilusad). Nii et vast paar aastat läheb veel :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar