kolmapäev, 23. märts 2016

Haapsalu

Eile veetsin pealelõuna Haapsalu pitsikeskuses prouadega kohvitades ja kududes. Vahepeal oli kudumises lausa mõõn, pidin end sundima, et lubatud tööd valmis saaksid. Nüüd on jälle hoog sees!

Õppisin muidugi ka, kuigi ma oleksin võinud seda ju ka enne teada aga ju siis tuleb iga asi omal ajal. Ikka mõtled vahel, et nüüd ma vist juba tean üht-koma-teist ja siis kohe selgub, et ei, ei tea sa midagi! Jaokaupa, läbi juhendamiste ning tasapisi. Samas on nii tore tõdeda, et kogu aeg on siin elus võimalik midagi juurde õppida. Mulle see meeldib, sest siis ei hakka kunagi igav.

Nüüd siis aga sellest, mida ma õppisin. Ma enamasti raamin oma sallid Sujuri raamile ja olen tolle riistapuuga alati püstihädas. Aga kuna paremat ei ole ning raamil venib sall siiski kõige paremini, siis on mul omad nõksud ja võtted, kuidas hakkama saada. Millega aga olen alati hädas olnud, on need inetult väljavenitatud silmused sakkide otstes, mis võivad vahel suisa aukudena paista. Näppudega küll silun need kõik läbi aga kuidagi oli see "õige nõks" minust siuh ja viuh mööda libisenud. Nüüd ma siis tean! Tuleb võtta varras ning kõik sakisilmused vardale korjata, natukene venitada ja edasi-tagasi liigutada ning siis uuesti maha lasta. Nagu sellel pildil siin on näha:

Pilt on pärit Haapsalu pitsikeskuse FB lehelt ja pildil ei ole minu sall!
Kui silmad on uuesti maha lastud, siis tuleb näppudega sakke pisut aidata neid mõlemalt poolt pisut sikutades. Tulemus on suurepärane! Inetud augud kaovad ning sakkide tipud jäävad kenasti korrektsed.

Eile Pitsikeskuses õnnestus vaadata ka toredaid filmiklippe, mis meistritega on salvestatud. Ja pea kõik neist rõhutasid, et viimistusele tuleb panna suurt rõhku! Ükskõik, mida sa ka käsitööks ei tee, see peab olema korrektne, viimistletud ja kena.

Lõpetuseks. Ma oleks justkui nägijaks saanud :))) Enamasti ilusad salle ja rätte vaadates ikka kippus mul pilk jääma pidama mustrile, proportsioonidele ja ka (!) sellele, kas pits on ikka külge õmmeldud (eriti kui eset Haapsalu salliks kutsustakse) ja äärepitsi serv kuidagi libises sellest fookusest välja. Kuna ma aga eile selle harjutuse oma viimase salli peal vapralt läbi tegin (kulus ca tunnike või natukene peale), siis ma vist lähiajal näen nüüd ainult korralikult vormistatud servi :)

Ehk on sellest infokillust kasu ka teistel kudujatel. Ja ma ikka ei väsi kiitmast meie toredaid meistreid. On imeline, et nad meil olemas on ja soovivad meid lahkesti õpetada. Nii ei lähe oskused kaduma ja levivad edasi järgmistele põlvedele. Ikka nii nagu on alati tehtud ja nii nagu peab :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar