pühapäev, 14. veebruar 2016

Kooki!

Tegin eile küpsetatud kohupiimatorti. Juba ammu on mõte ja olen erinevaid retsepte uurinud, lõpuks kompunnisin ikka midagi iseenesetarkusest kokku.

Koostis:
1pk riccotta kohupiima
1 muna
100g suhkrut
rosinaid
75g võid
100g jahu

Segasin kõik ained ära ja panin pisikesse vormi ca 45minutiks küpsema, 175C juures.
Siis jahutasin ning pärast läks peale martsipanikate. Kasutasin Odense punases pakendis mandlimassi ja see oli pisut magus. Järgmisel korral panen koostisesse kindlasti sidrunimahla ja proovin suhkrukunstis müüdava martsipaniga.



Kogus on väga väike, kui soovite klassikalise tordi suurust kooki, tuleks kõiki aineid kahekordistada. Kohupiima isegi vast võiks olla rohkem.

Ega sellest ju veel ei piisanud. Aega oli laialt käes ja peale hullumeelset nädalat kuidagi on stressitase nii laes, nii et magus läheb hästi peale ning sebida tahaks ka kogu aeg samas võtmes kui tööajal :P Nii sai siis veel üks retsept ära proovitud.

Nami-nami jagas aleksandrikoogi retsepti. Ma lapsena armastasin neid ja küla pagar ikka valmistas nii sellist kooki kui ka sefiiritorte. Poe omad kipuvad olema kuivad ja hirmus magusad. Ma pole kunagi süvenenud, mis koostis ja kuidas teha. Läksin siis seda retsepti uurima ning no teate, see on imelihtne. Sisuliselt 15min küpsetamisele ja 10min kokkupanemisele. Tegin taas pool kogusest ja ikka tuli palju. Glasuuris kasutasin jõhvikamorsi konsentraati ning moosiks oli hapu pohlamoos. Väga maitsvad tulid! Ja no hirmus magusapomm on ka, piisab pisikesest tükist, et magusaisu rahuldada. Mina ei raatsinud kujunditeks lõigata, palju kooki oleks "kaduma" läinud. Seega proovisin piparkoogivormiga, et kas õnnestub ja ülejäänud tegin ikkagi neljakandilised tükid.

Hoiatan - väga magus on.

Lõpetuseks sellenädalane leib. Teen nüüd taas teist kuud juba kodus igal pühapäeval ise leiba. Või noh, oleneb kuidas päevakava on. Vahel laupäeval ka. Öösel hapneb ja päeval küpsetab, leib tahab aega ja sooja. Tellisin umamist paki kanepiseemneid, mida ma siis lisaks seemneleiva segule tainasse panen.


Paar aastat tagasi saatis üks lõunaeesti proua mulle juuretist koos õpetusega ja vot siis sain ma oma leivateo käppa. Ikka igal oma käekiri ja nett on õpetusi täis aga paljud neist minu puhul ei toiminud. Nii et mul hää meel, et asjad toimivad ja tunnetus käes. Hetkel on mul küll üks kohalik juuretis, mida ma tahaksin lähiajal ikka selle lõunaeesti proua oma vastu välja vahetada. Minu kogemus ütleb, et juuretisel ja juuretisel on vahe. See praegune tahab kaua hapneda ja pikalt vormis kerkida, siis tuleb hea leib. Eelmisega mul nii kaua ei läinud,  maitse oli ka pisut teistsugune. Huvitav.
Kodune rukkileib on nii hea :)

Had a free weekend and some time for cooking. After the hard work-week, its pleasure to have some fun at kitchen. Made a cake, some small cakes and rye bread. Too much for one weekend but you never know when the next free moment comes! 
Actually the bread making tradition is back in my home (to stay, I hope!). I used to make a bread almost every week some time ago but then switched back to the bread one can buy from shop. Good thing is that that there are more and more small businesses (farmers, small firms) who offer home made bread here but you have to know the places where they sell it and extra plan to visit these. So the decision was made again! I need to make my own. Now its already 2nd month and I´ve finally got my routine back. Such bread needs some time but its all worth it!

2 kommentaari: