Õunakoogiseeria jätkub

Ma olen seda Kanada õunakooki nüüd vist pea neli korda teinud. Enamuse nendest kordadest läks kook külapeale ning maitsta ise ei saanudki aga seekord lõin hambad sisse :)
Vist selle sügise üks lemmikutest, kuigi eks proovitud retseptide hulk siiski mingit võrdlust ei anna. Ei viitsi päris hulluks ka minna, eriti kui retsept kubiseb ainetest, mille pärast peaks esspetsiaalselt kuskile suurde poodi end sõidutama. Lihtsad asjad ruulivad rohkem.

Nii et siis kanada õunakook. Retsept on  nami-namist. Eriti mõnus on see krõbe koorik seal peal, njamm :)

Talvehooaja avasin ka esmaspäeval, tegin vanaema-moodi paksu ja tummist hapukapsasuppi. Meil tehti ikka nii, et supp oli pigem pudru moodi ning kõrvale söödi külma kartulit. Mind jätavad siiani külmaks hapukapsasupid, kus leem on selge ja kartul sisse keedetud. Mkm, see pole ikka see :) Minul on kamaluga kruupe, korralikku supiliha ja head hapukapsast, maitseks köömneid kah. Ikka selline suur potitäis, mis iga soojendamiskorraga aina paremini maitseb.Pilti ei  hakka panema, sest "kaubanduslikku välimust" tol ei ole. Lisaks kuna kapsas puudus porgand (hämmastav, kes teeb kapsast sisse ILMA porgandita?!), hakkisin ema udupeeneid tumepunaseid porgandeid, mis muutsid supi roosaks :) Õnneks maitse ei kannatanud.