kolmapäev, 2. september 2015

Kuhu kaob aeg ja need muud filosoofilised probleemid.

Ei, mu kudumistöödest pole ikka veel midagi valmis ja see on omamoodi veider neile, kes ehk igapäevaselt natukene koovad. Et no kaua võib? Juba kaks nädalat möödas viimasest pildist, kus äärepitsile silmused olid varrastele loodud ning ikka pole valmis. Põhjus lihtne, ma lihtsalt ei leia viimasel ajal aega kudumisele!

Nimelt poolest suvest saadik on mul nüüd ratas, millega sõita ja sportlik koer, kes kogu aeg tahab pikki ringe teha. Nii lähebki üks tavaline õhtupoolik mööda järgmises tempos - alguses koeraga ring (soovitavalt mõisaring, mis olenevalt tujust võib venida 3km pikkuseks ja kesta kuni tund), siis kerge õhtueine ja seejärel rattaga sõitma.

Kui alguses tundus, et 10km ring on meeletu eneseületamine, siis pika sihikindla väntamise tulemusena on ringid muutunud muudkui pikemaks ja mõnusamaks. Ratas on muidugi lihtne linnakas ja seetõttu mingeid olulisi tulemusi ma tost välja ei pigista, see pole ka eesmärk. Aga ma olen lõpuks ometi saanud end toast välja ja seda regulaarselt! Mina, kes ma ikka aastaid olin 99% tubane inimene ja ainus liikumine oli jalutuskäik koertega, käin nüüd regulaarselt trennimas ja mulle meeldib! See on nii hea tunne :)


Kollane värv tähistab jalgrattaga sõite


Omamoodi mõnusaks motivatsiooniks oli ka tööl toimuv fitness võistlus, milles osalevad mitu riiki ja kus loetakse kulutatud kaloreid. Nänni saab see, kes jaksab juunist oktoobri alguseni kulutada 40 000kcal. Kui juunis tundus see ületamatu hunnik, siis praeguseks saan raporteerida, et tehtud! :) Kambas tegutsemine annab mõnusalt motivatsiooni ja muidugi kõik ikka oma tervise nimel kah.

Nii et pisut kannatust, varsti saab see ilus punane pitssall ka valmis. Pitsipäeval sai palju kootud ning teine poolik äärepitsist on lõpusirgel. Nii et võibolla juba sel nädalavahetusel? Aga kui mitte, siis sügiseks ikka :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar