Mari ja Hilda

Kuidagi on juhtunud, et mul ei olnud siiani eriti isapoolsest suguvõsast fotosid. Mõned üksikud ainult ja needki enamik lähiminevikust. Üsna juhuslikult, uitmõtte tulemusena kontakteerusin ühega oma sugulastest, keda ma pole kunagi vahetult näinud ja kes võis vanaisa pildialbumitest midagi ehk teada.

Nüüd ei lähe päevagi kui me meile ei vahetaks. Täiendame vastastikku sugupuud, selgitame eludaatumeid ja uurime pilte. Jah, olen tänaseks saanud ligi 500 fotot isapoolse vanaisa ja vanaema albumitest, digitaalsel kujul. Väga põnev on! Eriti isapoolse vanaema liinid, millest ma nii vähe tean. Elu keerdkäigud ja küsimata jäänud küsimused. Seda enam on iga infokild kulla väärtusega. Panen nagu puslet kokku, et millal ja kus ja kunas.

Hetkel vist kõige väärtuslikumad  on minu jaoks järgmised fotod :

Vanavanaema Mari, vaibakuduja, kelle vaip on ka ERMis hoiul. Isa emaema.

Vanaema Hilda, kes õppis Ravilas kanguks. Isa ema.

Vanavanaisa Hans. Mulle see pilt hirmsasti meeldib. Ta on keeranud hobusel pea ka kaamera poole. Kindlasti ütles midagi naljaga pooleks talle, et kuule nüüd, vaata, üles võetakse! Isa emaisa.

Vanaisa isa Hans, vanaisa vanaisa Hans ja vanaisa vanaema Leenu ning vanaisa tädi Liisa

See pilt mulle ka meeldib. Riietus, paigutus, tõsised ilmed ja toredad lokid :) Hans ja Leno (Leenu) on siis isaisa vanaema ja vanaisa. Mäe Hans nagu teda ikka kutsuti, töötas kohalikus kohtus ning on ka Heinrich Tiidermanni Estonia fotoalbumis mitmel fotol näha.

Mäe Hans

Vanapaar meenutab mulle pisut seda kõige kuulsamat H. Tiidermanni pilti, mis Harju-Jaanist on tehtud. Tõupuhas konspiratsiooniteooria :) Ilmselt selle pottmütsi ja lokkide pärast mul selline mulje on tekkinud. Raske töö ja elu tegi inimesed sarnaseks. Aga vahvad on need vanad pildid siiski, ma võiks neid lõpmatuseni passida.