esmaspäev, 29. juuni 2015

Kangakudumine 2.

Nagu lubatud, jätkan kangakudumiskogemuste kirjeldamisega.

Päevakava oli tihe. Olid mokalaadapausid, "teooriatund" ja muidugi ohtralt kudumist!  Ahjaa, mulle kui algajale oli õpetaja ise lõime ära niietanud. Järgmisel korral tahaks ise proovida käärimist ja niietust kah. Jajah, mul on uue vaiba materjal juba poolenisti koos :)

Suur ja oluline algus!

Esimesed triibulised

Värvidemäng - kole ja ilmetu pusa muutus vaibas mahedaks triibuks.
Kõige huvitavam oli see, kuidas kangasse kootud kaltsud omavahel klappima hakkasid. Värviteooria kursis praktikas! Ilus mahe oranź muutus valgete vahel kergelt roosaka alatooniga triibuks, samas kui inetu mustatäpiline tumeoranź pani kõiki pilke pöörama. Lihtsalt siniste ja valgete triipude vahel oli tulemus nii äge, et mängima hakkas hoopis teine tunne, üldmulje.
Ka käsitsi kududes tuleb maadelda vahel teemaga "see värv sööb tolle ära" aga reeglina silmuskootud esemed on oma mahult ja mõõtmetelt rohkem haaratavad pilguga ning üldmuljet on lihtsam ette kujutada.


Kangakudumises sama teemaga kokku joostes ma ikka imestasin alguses põhjalikult :) Kasvõi nt need lambakesed, mis tekikotimaterjalile peale olid trükitud. Nad hakkasid justkui oma elu elama, imepisikeste triipudena, ootamatutes kohtades välja hüpates :)

Esimese päeva õhusöögiks oli valmis selline jupp
Maateljed, minu tööpaik terveks nädalavahetuseks.
Ikka pikemaks ja pikemaks.
Kahe päevaga kudusin 150 cm vaipa ning teisel päeval sain juba ise pingutada ja kootud kangast edasi liigutada. Kuna materjali oli erisugust ja erinevast kangast, siis tuli kasutada pingutit. See on selline asjapulk, mis kinnitub vaiba servadele ja hoiab vaipa kenasti "joonel" mõlemast servast.

Kududa oli ütlemata mõnus! Hommikul läks uni vara ära ja õhtul ei tahtnud kuidagi kudumist lõpetada. Ikka teeks veel selle triibu ja siis tolle. Palju aega läks üleminekute peitmisele, lisaks kui kangas oli pehmem, siis ka ilusa triibu vormimisele. Et ikka servad jääksid alla peitud ja pind ilus puhas. Õpetaja oli range aga toetav!

Kolmandale päevale jäi vaiba lõpetamine, lõikamine ja viimistlemine.

2 kommentaari:

  1. nii tubli, väga ilus:) ma olen alati arvanud, et selliseid asju kootakse kauem.

    VastaKustuta
  2. See vist oleneb lõikamisest ja õmblemisest ka. Kui ma poleks nii põhjalikult kaltsu ette valmistanud, oleks kudumine palju kauem läinud. Ma ei pannud kirja aga tundub, et vast 4-5 täispikka päeva läks kaltsule + mõned õhtud ka veel lisaks.
    Raudselt mäletan 3 pikka päeva puhkuseajast, mil tegin vaid lõuna ja koerajalutuspause. Siis jaanipäev, mil lisamaterjali hakkisin. Siis läks ka pea terve päev. Meenub veel üks pühapäev, pool laupäeva ning mainitud õhtud. Lõikamine polnudki nii aeganõudev aga see voltimine peale õmblemist, eriti puuvillasel kangal nagu linad ja tekikotid. Trikotaazhiga oli palju lihtsam, see tõmbab ise venitades rulli.

    VastaKustuta