Lõimeripsilised põrandakatted Avinurme Elulaadikeskuses

Õnnestus täna osaleda Avinurmes põneval koolituspäeval, kus tutvustati sellises tehnikas vaipu nagu lõimeripsilised vaibad.

Ilmselt me kõik teame neid vaipu oma lapsepõlvest aga nende tore lugu on vist enamikule teadmata. Nimelt on selliseid vaipu kootud palju just Avinurme kandis ning need on olnud oluliseks lisasissetulekuallikaks kohalikele. Meile räägiti meeleolukaid lugusid sellest, kuidas Saarde omakootud vaipadega kauplema sõites või teenida päeva jooksul tuhat rubla. Vaibad olid defitsiit. Materjalina mainiti Narva Kreenholmist pärit poolilõppe, puuvillast materjali, nr 10 niiti, linast takunööri jne.

Ka meil olid maal sellised vaibad, mäletan neid luitunud värve ja närutavaid servi. Ilmselt elasid vaibad siis oma elu lõpuaastaid kui minu mälupilti tekkisid. Igatahes ei olnud nood mu lemmikud ning ilmselt leidsid otsa kas kartulite soojendajana keldris või siis kuskil trepikojas enne lõplikku äraviskamist. Nüüd tekkis huvi ja õnneks on veel kellelt küsida. Selgus, et üks meie hõimlane, Kuusalust pärit Meta-tädi kudus ka sellised ning ilmselt meie kodu vaibad sealt pärit olidki.

Üks huvitav seik tänaselt koolituspäevalt veel - kui satute pühakodadesse, vaadake sealseid vaipu ja tekstiile üldisemalt. Päris mitmes on veel säilinud lõimeripsilisi ja need saamislood on põnevad.


Vabandan piltide kvaliteedi pärast. Klõpsisin telefoniga ja miskine udu on jäänud paremasse serva. Aga mustrid on loodetavasti äratuntavad. 

Üdini tuttavlik muster, ma meil olid sellised maal, mis olid kootud Meeta tädi poolt tema vanemate Kuusalu kodus.

Praktiline töö, kõik said kätte proovida

Värvilised siilud tehti Kreenholmist pärit lõngapoolide jääkidest.

Leeda Otsa kootud vaip. Minu lemmik!

Päeva II pooles said soovijad ka telgedel kätt proovida. Üles oli pandud kahed teljed erineva mustriga. Mina proovida ei julgenud, ma ei oska veel nii palju, et telgedele mustrit kuduma minna. Paljud "võõrsõnad" said aga natukene tuttavamaks ja äkki ma kunagi julgen kududa ka :)

Nagu ma kunagi kirjutasin, kudus minu isapoolne vanaema palju vaipu ning oli oma külas ka kangruks. See on ka põhjus, miks ma tunnen, et ma pean sellest teemast pisut rohkem teada saama. Et see on äkki "ukseks" ka minu vanaema juurde, kes mulle lapsena pisut kaugeks jäi aga kes oma eluajal väga palju käsitööd tegi ja kellest ma praegu tahaksin palju-palju-palju rohkem teada.