pühapäev, 7. september 2014

Ruhnu

Adamson-Ericu muuseumis on hetkel avatud näitus Ruhnust. Armas maja, omapärane näitus. Natukene on käsitööd ka, enamasti aga siiski maalid. Keldriruumides videoprogramm.

Muljetavaldava suurusega kindad. Kirstus on siiditanud.


Kel Ruhnu suhtes suurem huvi, siis neil on tore blog ning oktoobrikuuni käib sinna ka kaks korda nädalas meretransport. Valla leht.

Näituse tutvustusest:

Meeleolu loomiseks valisid koostajad näitusele „Ruhnu eleegiad" iseloomulikku, autentset esemelist materjali, filme ning kunstiteoseid, mis meenutavad ruhnlastega seotud endiseid ja praeguseid aegu. Arvatavasti oli Ruhnul inimasustus juba muinasajal, arheoloogid on leidnud märke viikingiajastu asulakohast saarel. Kirjalikud andmed selle kohta, et ruhnlased olid rootslased, on fikseeritud Kuramaa piiskopi kirjas 1341. aasta 28. juunist. Selles kinnitatakse, et rahvas Ruhnu saarel kuulub Rootsi riigi seaduse alla (svensk rätt) ning määratakse kindlaks talupoegade maksud piiskopkonnale. Sisuliselt oli neil vabatalupoja staatus, kel olid teatud kohustused kirikumaksudena, kuid nad polnud sajanditepikkuse asustuse vältel sunnismaised pärisorjad nagu enamik mandrieestlasi.

Meri piirab teataval määral saartel elavate inimeste liikumise võimalusi, kuid samas on läbi merelise ühenduse olnud võimalikud mitmesugused kultuurikontaktid Euroopa riikidega. Ruhnul on olnud Liivi lahe süleluses kümnete kilomeetrite kaugusel mandrist unikaalne asukoht ning see on andnud traditsioonilise eluolu kihistustesse üpris olulisi tulemeid. Mõndagi sellest eripärast saame esitleda näitusel „Ruhnu eleegiad" läbi kunstiteoste ja saarelt pärit etnoloogilise materjali ning Ruhnu-teemaliste filmide kaudu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar