teisipäev, 19. august 2014

Kingitus!

Nagu ma kunagi mainisin, külastas mind augusti alguses mu uus ülemus. Meil ei ole asukohamaa põhised alluvussuhted, vaid reeglina on ülemus väljaspool Eestit. Minu oma siis Austriast, Viinist.
Kui ta teada andis, et soovib minuga silmast silma kohtuda ning Tallinna külastada, otsustasin kohe, et seekord tuleb inimesele näidata rohkem kui tavapäraselt meie ärikliendid- ja kolleegid näevad. Mõttes mõlkusid hullud ideed :)

Lõpuks ta tuligi ning ühele nädalavahetusele jäi kutse Haapsalu bluusifestivalile, erinäitus.... ja ülemuse saabumine :) Aga nagu vanasõna ütleb - kes teeb, see jõuab!

Kohe peale erinäitust Altmõisas, Haapsalu lähistel kimasin tagasi Tallinnasse. Kokkusaamine oli kokku lepitud hotelli ees, kohal olin täpselt (Saksa täpsus ja Eesti komme kehtib ka Austrias). Plaan oli jalutada tunnikese vanalinnas, näidata Katariina käiku, raekoda, Toompead. Meie vanalinn pidi olema nagu muinasjutulinn ülemuse sõnul ning meenutama pisut tema kodulinna, mingi nurga alt. Ei oska kommenteerida, ei ole kunagi Austriasse sattunud:)



Nalja sai ka. Toompealt alla laskudes sattusime kajakate piiramisrõngasse. Teate küll kui suured ja lärmakad need linnud on. Ilmselt neid ka sageli toidetakse, mistõttu on nad inimestega väga julged. Ja siis ütles E., et ta on neid linde näinud ja kuulnud ainult filmides ning arvas siiani, et see lärm on lavastatud. Et ei ole võimalik, et üks lind teebki sellist kisa. Kinnituseks ilmus meie juurde üks suur hiiglane ja hakkas eriti nõudlikult seletama. Ilmselt kerjas maiuspalasid, mida meil kahjuks või õnneks anda ei olnud. Aga nii see on, meie vaimustume mägedest ja nemad merest, merelindudest.
Juba see oli olnud äge, et hotellis anti talle ruum, mille aknast sai merd näha ning seda isegi voodis vedeledes. Milline luksus, eksole :)

Õhtusöök oli meil planeeritud "Komeedis". Valisin selle kohviku nimme asukoha pärast. E. on suur ooperifänn ning me saime laua vaatega Estoniale. Juttu jätkus kauemaks ning külakostiks toodi muidugi Mozarti martsipanist kuule :) Koju sain peale keskööd, peal kerge "joodikupäevitus" (olin erinäitusel pildistamas ja kogu päeva päikese käes ) ja elamustest pea pöörlemas otsas.

Järgmise päeva õhtuks oli mõte minna Viru rabasse. Ilmad rabas jalutamist väga ei soodustanud, sest nii kohutavalt kuum oli aga õnneks sain oma kodused asjad nii korraldatud, et väljasõit sai toimuma suhteliselt hilja, päikeseloojangu ajal, mil kraad isegi 30st allapoole nihkus. Piknikule võtsime kaasa Nikolay pirukaid (endiselt imehead, soovitan!) ja Rosina. Nimelt on mu ülemus koera ja kolme kassi omanik ning käis peale, et ma ikka koera ka kaasa võtaksin. Rosin seltsis kenasti, ainult sõidu ajal pisut närveeris, et kuhu minek ja mis siis nüüd.


Rabas oli imetore! Linnud sädistasid, päike loojus, korraks kruutasid ka sookured. Natukene oli rahvast ka ja minu üllatuseks enamik neist välismaalased. Ilmselt need rannikuääre mõisad on hetkel külastajaid täis. Tore komme on teretada, seda harrastavad rabas ka eestlased. Olen seda ennegi märganud, nt Kakerdajas. 


Ja nii need kolm kena suvepäeva meil möödusid, lisaks töist arutelu ja kohtumisi ikka ka. Aga inimene oli rahul ja mina samuti.

Eile tuli sekretär ja tõi mulle suure kollase paki. Selgus, et ülemus oli saatnud mulle tänukingituse ja et ta oli vastuvõtust olnud väga meelitatud ning hirmus rahul :)))
Kingitus on väga praktiline ja läheb kohe järgmisel matkal kasutusse!






Kommentaare ei ole: