Mere puiesteel oli turiste palju ning ma jõudsin end juba kiruda, et kuidas ma küll nii kehva koha suutsin valida. Aga õnneks oli ju Rosin ning peale seda kui pea kõik turistid, kes seal parkivatest bussidest välja roomasid, olid teda pildistanud ja süganud, saime ka Mary´ga lõpuks kokku.
Ilmaga vedas, ei olnud liiga palav ega liiga jahe. Rosin sai lõputult kõndida ning hobusega tõtt vahtida, trahterist juua ning taaskord poseerida turistidele. Eriti meeldis ta itaallastele, nii et lisaks vanadele taludele on ilmselt pea iga itaallase fotokas posu pilte Rosinast :)
Ühe talu juures oli kena koerakuut. Pakkusin küll välja, et äkki koerakene soovib seal kõrval poseerida aga mina ei ole meelitav itaallane ning mu soovi ei võetud sugugi kuulda. Mistõttu näitan teile lihtsalt kuuti sellisena nagu too Vabaõhumuuseumis muidu on, mängukoeraga :)
Päev varem olid koerad olnud kodus koos minu emaga. Ema võtab koerahoidmise kohustust alati väga tõsiselt, mistõttu olid mõlemad penid nii väsinud, et ei jaksanud hommikul tavalisel ajal sugugi tõusta. Ema ise väidab, et koerad lihtsalt ootasid ja närveerisid ning olid seetõttu väga väsinud.
Pilt on pisut tume, tegin õhtul peale 4. mustrikorra valmimist. Elevus oli suur :P
Muster on Helga Rüütli raamatust ja nimeks "Ei saa me läbi Lätita".
Ilus sall tuleb!
VastaKustutaAitäh!
VastaKustuta