esmaspäev, 15. aprill 2013

Pesa koerale


Pole paha!
Sekka üks lugu valikulisest kuulmisest.
Eile B vajus raskelt unne (kui ta tukub, siis on enamasti kõhuli ja silmad liiguvad. Kui paks uni kallale tuleb, siis vajub külili ja kulm ka ei liigu) ja Suskin istus minu süles. Kohvitasime niiviisi varahommikul. Küsisin sosinal Suskinilt, et kas lähme otsime küpsist? Oldi nõus. Läksime kööki. 5 sekundit hiljem oli mutikene köögis, reibas ja ootel.

1 kommentaar:

oravake ütles ...

Heh, nad kuulevad juba selle ära, kui sul alles mõte pähe tuleb. Ajukäärude liikumisest vist. Meie oma oli ka nigu surnd, kui magas, aga piisas mul ainult kätt küpsisekausi poole sirutada - peni juba kohal.