Link pildialbumile
Pikemalt siin
3.30.2011
3.26.2011
Euru 2011
Räägime vahelduseks Eurovisioonist. Kõik laulud on nüüd netis üleval ja mul on juba mõned lemmikud tekkinud. Nt Türgi on üllavatalt mõnus ja lätlaste diskokas pole ka paha. Kisub jala tatsuma :D.
Rootsil on sel aastal väga veider lugu, mingi takt on Boney M´ist ja siis see tore aktsent. Vaatasin ja imestasin. A vähemalt need poisid tal seal taustal oskavad tantsida. Mitte nagu meie laulu puuobesed, keda ma isegi ei suuda vaadata.
Portugali message´ist ma ei saanud aru, lapilised inimesed ja ehitustööliste riietes esinejad :D. Mu meelest osadel oli viisipidamisega tegemist. Kohutav!
Leedu pole paha aga ma ootaks midagi tempokat.
UK kuulasin lõpuni, noh siuke lugu siis. Jäi kõlama - oh no, i can :D
Netherlands
Finland
jne...
Kõik pole viitsinud veel kuulata, eks jõuab. Seal nende kuulamine nõuab külma närvi, sest iga laulu alguses on 8 sekki signatuuri.
Rootsil on sel aastal väga veider lugu, mingi takt on Boney M´ist ja siis see tore aktsent. Vaatasin ja imestasin. A vähemalt need poisid tal seal taustal oskavad tantsida. Mitte nagu meie laulu puuobesed, keda ma isegi ei suuda vaadata.
Portugali message´ist ma ei saanud aru, lapilised inimesed ja ehitustööliste riietes esinejad :D. Mu meelest osadel oli viisipidamisega tegemist. Kohutav!
Leedu pole paha aga ma ootaks midagi tempokat.
UK kuulasin lõpuni, noh siuke lugu siis. Jäi kõlama - oh no, i can :D
Netherlands
Finland
jne...
Kõik pole viitsinud veel kuulata, eks jõuab. Seal nende kuulamine nõuab külma närvi, sest iga laulu alguses on 8 sekki signatuuri.
3.22.2011
Võõrad suled
Täna tahan ma end ehtida võõraste sulgedega. Mõni aeg tagasi kinkis ristilapse vanem õde mulle omajoonistatud pildi. Mulle hakkas see õudselt meeldima aga võttis üks jagu aega mil ma tollele pildile ilusa raami leidsin. Nüüd on see siis olemas ja pildisein ka paigas. Jääb üle veel kinnitus seinale panna ja pilt rippuma.
No on ju äge?
3.20.2011
Lihtne tops
Panipaigas jäid silma paar plekktopsikut, kunagi kõrvale tõstetud kannustatuna ideest neist miskit teha. Kuna täna on just selline ilm, et tahtsin nokitseda millegi teistsuguse kallal, siis võtsin teo ette.Vaja läheb :
plekkpurki (nt selliseid, kus hoitakse herneid või purustatud tomateid),
vana kampsuni varrukat (soovitavalt eelnevalt vanutatud),
nõela,
kaunistusvahendeid,
niiti.Varrukas kuulub samale peenvillasele second hand kampsunile, millest ma kunagi koertele mänguasju õmblesin.
Varrukasuu oli parasjagu nii lai, et andis tihkelt purgile peale tõmmata, sooniku jätsin ülevalt nii palju servast üle, et purgiserv oleks kaetud.Põhjaosa lõikasin sakiliseks ja õmblesin servadest kokku.
Peale tikkisin pisut omavärvitud lõngadega ketti kaunistuseks ja panin mõned roosid lisaks. Mõte oli panna veel lisaks pärleid või pitsi aga niisama lihtsana sobis ka.
Teine purk ootam järgmist ideed, võibolla annab seal ära kasutada kogunenud Haapsalu salli proovilapid.
**************************
Muuhulgas näitan linki Austraalia põnevatest kodudest - LINK
Võimle koeraga!
Lappasin läbi vanu TÜ ajakirju ja leidsin ühe tõlke, mis päris lõbus jagamiseks.
Igaüks on näinud TVst reklaame, mis lubavad tippvormi ja pingul lihaseid, tingimusel et ostame järjekordse imevidina, mis meie eest pool tööd justkui ära peaks tegema. Miks raisata raha selliste mõttetuste peale? Kui sul on koer või sa saad mõnda laenata, on sul olemas kõik, mida vajad! Järgnevaid harjutusi võid teda (oled sunnitud tegema) kus ja millal iganes!
Reie sisekülg - pane koera lemmikmänguasi jalgade vahele. Pead hoidma jalgu kõvemini koos kui su koer on võimeline sikutama. Ära tee harjutusi lühikestes pükstes, sest mõned koerad võivad sikutamise asemel üritada mänguasja välja kaevata.
Ülakeha lihased - Tõsta koera - voodi pealt alla, diivani pealt põrandale. Korda harjutust. Korda.Korda. Kui koer saab vanaks, muuda harjutuse suunda. Tõsta koera voodisse, diivanile. Korda.
Tasakaal ja koordinatsioon.
Harjutus 1. Tiri kutsikat välja eriti kitsastest kohtadest. Kui need on liiga kitsad talle, on need kindlasti liiga kitsad ka sulle. Tee seda kõigest hoolimata. Korda harjutust.
Harjutus 2. Harjuta kukkumise vältimist kui su koer olles eelnevalt toa teisest otsast hoogu võtnud, sulle täiel kiirusel esikäppadega vastu põlveõndlaid jookseb.
Harjutus 3. on harjutus mitme koera omanikule. Eemalda kõik koerad sülest enne kui telefon lakkab helisemast.
Harjutus 4. variant vanema koera omanikule. Mine üle põranda üritades mitte põrgata kordagi vastu lamavat koera. Harjuta diivanilt tõusmist nii et ei muljuks magava koera ühtki nelja ilmakaarde suunatud jäsemest.
Harjutus 5. variant kutsika või ülienergilise koera omanikele - Ürita minna üle põranda nii, et jalg ei puutuks kordagi vastu koera. Proovi jõuda diivanile istuma enne kui koer jõuab sinu alla.
Õlavarrelihased.1 - viska palli, viska piiksuvat mänguasja, viska lendavat taldrikut. Korda kuni silme ees hakkab virvendama.
2 - Tiri köit. Tiri sokki. Tiri sikutamismänguasja.Korda kuni õlavars on paigast ära või koer väsinud. Sa tead väga hästi, kumb juhtub enne.
Käelihaste koordinatsioon.
Võta ära tundmatu ese koera lõugade vahelt. See harjutus on eriti populaarne kutsikaomanike seas. Korda.
Pea meeles, et selle harjutuse juures on oluline õige ajastus. Liigutused peavad olema kiired ja täpsed, et saaksid vältida loomaarsti külastust, mis omakorda tähendaks hambakrigistuslihaste arendamist arvet nähes.
Jalalihased.1. Kui koer on ära vaevanud kõik su teised lihasgrupid, heida pikali, pane ümber pahkluu rõngakujuline mänguasi, anna seda koerale sikutada ja sikuta ise vastu. Hoiatus - harjutus sobib vaid inimesele, kellel on väikesed koerad ja tugevad luud. Kas su toiduvalik sisaldab piisavalt kaltsiumi?
2. Jookse koera sabas. Põhjuse selleks leiab alati ja selleks sobivad kõik tõud. Kuigi, hurtasid ei soovitata.
Kaelalihased.
Ürita vältida koera keel, mis suundub su kõrvade, suu või siis silmamunade poole. Selle harjutuse jaoks sobivad koerad kutsikast raugani. Nii vana ja väetit koera pole olemas, kes poleks võimeline andma korralikku ilast suudlust just siis kui sa seda kõige vähem oodata oskad.
Igaüks on näinud TVst reklaame, mis lubavad tippvormi ja pingul lihaseid, tingimusel et ostame järjekordse imevidina, mis meie eest pool tööd justkui ära peaks tegema. Miks raisata raha selliste mõttetuste peale? Kui sul on koer või sa saad mõnda laenata, on sul olemas kõik, mida vajad! Järgnevaid harjutusi võid teda (oled sunnitud tegema) kus ja millal iganes!
Reie sisekülg - pane koera lemmikmänguasi jalgade vahele. Pead hoidma jalgu kõvemini koos kui su koer on võimeline sikutama. Ära tee harjutusi lühikestes pükstes, sest mõned koerad võivad sikutamise asemel üritada mänguasja välja kaevata.
Ülakeha lihased - Tõsta koera - voodi pealt alla, diivani pealt põrandale. Korda harjutust. Korda.Korda. Kui koer saab vanaks, muuda harjutuse suunda. Tõsta koera voodisse, diivanile. Korda.
Tasakaal ja koordinatsioon.
Harjutus 1. Tiri kutsikat välja eriti kitsastest kohtadest. Kui need on liiga kitsad talle, on need kindlasti liiga kitsad ka sulle. Tee seda kõigest hoolimata. Korda harjutust.
Harjutus 2. Harjuta kukkumise vältimist kui su koer olles eelnevalt toa teisest otsast hoogu võtnud, sulle täiel kiirusel esikäppadega vastu põlveõndlaid jookseb.
Harjutus 3. on harjutus mitme koera omanikule. Eemalda kõik koerad sülest enne kui telefon lakkab helisemast.
Harjutus 4. variant vanema koera omanikule. Mine üle põranda üritades mitte põrgata kordagi vastu lamavat koera. Harjuta diivanilt tõusmist nii et ei muljuks magava koera ühtki nelja ilmakaarde suunatud jäsemest.
Harjutus 5. variant kutsika või ülienergilise koera omanikele - Ürita minna üle põranda nii, et jalg ei puutuks kordagi vastu koera. Proovi jõuda diivanile istuma enne kui koer jõuab sinu alla.
Õlavarrelihased.1 - viska palli, viska piiksuvat mänguasja, viska lendavat taldrikut. Korda kuni silme ees hakkab virvendama.
2 - Tiri köit. Tiri sokki. Tiri sikutamismänguasja.Korda kuni õlavars on paigast ära või koer väsinud. Sa tead väga hästi, kumb juhtub enne.
Käelihaste koordinatsioon.
Võta ära tundmatu ese koera lõugade vahelt. See harjutus on eriti populaarne kutsikaomanike seas. Korda.
Pea meeles, et selle harjutuse juures on oluline õige ajastus. Liigutused peavad olema kiired ja täpsed, et saaksid vältida loomaarsti külastust, mis omakorda tähendaks hambakrigistuslihaste arendamist arvet nähes.
Jalalihased.1. Kui koer on ära vaevanud kõik su teised lihasgrupid, heida pikali, pane ümber pahkluu rõngakujuline mänguasi, anna seda koerale sikutada ja sikuta ise vastu. Hoiatus - harjutus sobib vaid inimesele, kellel on väikesed koerad ja tugevad luud. Kas su toiduvalik sisaldab piisavalt kaltsiumi?
2. Jookse koera sabas. Põhjuse selleks leiab alati ja selleks sobivad kõik tõud. Kuigi, hurtasid ei soovitata.
Kaelalihased.
Ürita vältida koera keel, mis suundub su kõrvade, suu või siis silmamunade poole. Selle harjutuse jaoks sobivad koerad kutsikast raugani. Nii vana ja väetit koera pole olemas, kes poleks võimeline andma korralikku ilast suudlust just siis kui sa seda kõige vähem oodata oskad.
3.19.2011
Kevad? Kevad.
Ma olen põhimõtteliselt leppinud seigaga, et nii umbes kuu enne kevadist kellakeeramist nihkuvad mu ärkamised sujuvalt sinna kuue kanti hommikul. No väsitav on, sest ega õhtused magamajäämised siis kohe järele ei tule. Rääkimata koertest, kes panevad samas graafikus magada ja on hommikul nagu talveunest ärganud karupojad. Virged ja näljased ning täis tegutsemislusti.
Tänane "bingo" oli aga naabripapi kallal kohviteemadel õiendav naabriproua. Kell oli 4.08 ja mina seepeale üleval nagu kellakägu. Ta on varem ka kurtnud, et kui papil läheb öösel uni ära, siis ta teeb omale köögis kange kohvi ja keerab magama tagasi. Aga no mispärast ometi nad minu seina taga vaidlema pidid?! Võeh...
Korraks vist isegi jäin uuesti magama, et ärgata tõeliste jõleda unenäo peale kella 6 paiku. Selleks ajaks olid koerad kohe väga virged, kuna poole 6st läheb meil ülemine naaber kepikõnnile ja minu meelest on tal kontsadega matkasaapad :D. Igatahes piisab sellest, kui ta 2. korruselt alla kõmbib ja Suskin on esikus ootel ning nõus kohe liituma. Ega siis enam mingist magamisest juttu ei saa olla.
Mõtlesin, et kellelgi peaks ju sest nõmedast laupäevahommikusest ülespeksmisest kasu ka olema ning viisin koerad pikemale tuurile. Ilus hommik oli, päike tõusis ja maantee on isegi paljaks sulanud. Tolm koguneb tasapisi. Kui siiani sai hakkama suht puhaste koertega, siis peale tänast tuuri haiseb mu eile värskelt pestud koer tolmu järele nagu ma oleks teda maanteel mopina kasutanud :S.
Kevad tuleb... koos tolmu ja junnidega, platspudelitest rääkimata. Suska on nädala jooksul toonud koju vähemalt 1 pudeli päevas, mõnel korral ka kaks. Pudelid vedelevad parklaservas, mänguväljakuservas, liuvälja ümbruses ja bussipeatuses. Suskin nätsutab need B abiga lapikuks, teeb õhuaugud sisse ja tassib koju. Ise on muidugi väga uhke, tema saak.
Nüüd pugisid seltsimehed end kõriauguni täis ja magavad. Tahaks ise ka ühte sieistat
Tänane "bingo" oli aga naabripapi kallal kohviteemadel õiendav naabriproua. Kell oli 4.08 ja mina seepeale üleval nagu kellakägu. Ta on varem ka kurtnud, et kui papil läheb öösel uni ära, siis ta teeb omale köögis kange kohvi ja keerab magama tagasi. Aga no mispärast ometi nad minu seina taga vaidlema pidid?! Võeh...
Korraks vist isegi jäin uuesti magama, et ärgata tõeliste jõleda unenäo peale kella 6 paiku. Selleks ajaks olid koerad kohe väga virged, kuna poole 6st läheb meil ülemine naaber kepikõnnile ja minu meelest on tal kontsadega matkasaapad :D. Igatahes piisab sellest, kui ta 2. korruselt alla kõmbib ja Suskin on esikus ootel ning nõus kohe liituma. Ega siis enam mingist magamisest juttu ei saa olla.
Mõtlesin, et kellelgi peaks ju sest nõmedast laupäevahommikusest ülespeksmisest kasu ka olema ning viisin koerad pikemale tuurile. Ilus hommik oli, päike tõusis ja maantee on isegi paljaks sulanud. Tolm koguneb tasapisi. Kui siiani sai hakkama suht puhaste koertega, siis peale tänast tuuri haiseb mu eile värskelt pestud koer tolmu järele nagu ma oleks teda maanteel mopina kasutanud :S.
Kevad tuleb... koos tolmu ja junnidega, platspudelitest rääkimata. Suska on nädala jooksul toonud koju vähemalt 1 pudeli päevas, mõnel korral ka kaks. Pudelid vedelevad parklaservas, mänguväljakuservas, liuvälja ümbruses ja bussipeatuses. Suskin nätsutab need B abiga lapikuks, teeb õhuaugud sisse ja tassib koju. Ise on muidugi väga uhke, tema saak.
Nüüd pugisid seltsimehed end kõriauguni täis ja magavad. Tahaks ise ka ühte sieistat
3.14.2011
Jalutuskäik
Järgmisel korral kui ma kuulen kommentaari - koera koht pole korteris - ma korraldan näidisjalutuskäigu :S. Oi ma täna väljusin endast ja tunne oli, et mu käeranne väljub liigesest ka peale sellist sikutamist! Ikkagi 20+kg kahepeale kokku!
Kõigepealt maadled nendega, et saaks nad rihma pandud enne kui nad voodi alla pagevad. Isegi kui on soov välja minna, tuleb algatuseks teha nägu, et põis on kummist ja ruumi on maa ja ilm.
Siis kamandad õue lootes, et korter enne maha ei jahtu kui need seltsimehed trepikotta oma kered veetud saavad. Liikumine käib teineteise sabas nagu kahe vaguniga rongil. Seejärel kogud kokku oma energiavarud, et kuidagigi rihmaotsas olevad elukaid panna liikuma teisiti kui tagumikul. Koerad peavad ju jalutama, eksole?! See on teooria, tegelikkuses nad vedeleksid soojas toas padjal. Tõestatud. Teod naudivad ka jalutuskäiku rohkem kui need kaks kaaki täna sulalumes.
Mul kulus 15minutit, et neid lohistada ümber maja pissituurile. Alguses oli vaja ronida lumehange otsa ja siis kui koerast paistis vaid kaks kõrva, olla hirmus pahane, et miks asjad niiviisi juhtuvad ja miks perenaine midagi ometi ei tee. Seejärel oli teel olev sulalumi liiga lägane ja ilmselt pritsis läbi varvaste. Millega muidu seletada seda Shuriku eesli poosi keset maanteed? Siis tuli istuda keset kitsast jalgrada ja vahtida tuimal ilmel tõtt naisterahvaga, kes soovis meist kahe kandekotiga mööda pääseda. Kui naine möödus, oli paras aeg istuda maha ja vahtida talle järele nagu naised, kes mehi sõtta saadavad. Hea veel, et käpaga ei viibanud.
Hetkeks tundus, et trajektooril x-y võis täheldada isegi käppade kasutamist ja sirget kõnnakut. Hämmastav. Ju siis ei olnud alevi koerad seda lõiku viimasel ajal eriti innukalt ristinud. Aga see mõnu oli vaid hetkeline. Kohe varsti saabusime kurikuulsale nurgale, kus me igal hommikul veedame raudselt 10minutit, sest kõik uudised tuleb üle lugeda.
Siis järgnes viimane lõik, mis viib otse maja juurde üle suure platsi. Seal on kitsas kõvaks trambitud rada, millest kõrvale astudes vajud sügavustesse. Ja just seda kaakidel vaja oligi. Minu meelest nuusutasid ja kontrollisid nad üle kõik jalaastumise augud, aeg-ajalt ise neisse sisse lennates ja siis porisedes välja koperdades. Lõpuks sai mul isu otsa sest meditatsioonist, võtsin rihmad kõvemini kätte ja lühemaks ning hakkasin tempokalt kodu suunas liikuma. Selle peale keeras B end rajal risti ja ummistas kerega Suskal tee. Seistes nagu maasse kasvanud post, ei pääsenud Suska temast ei üle ega ümber ning kasutas tekkinud seisakut veel mõne augu kontrollimiseks. Kui mu kannatus oli täielikult kadunud, võtsin viimased meetrid lihtsalt koeri järel tirides.
Veel kõva 5 minutit ja me jõudsime trepikotta. Trepikojas oli vaja passida keldrikorrusele, pead rippu läbi käsipuutorude, samal ajal kui mina ootan, uks pärani, kunas kaagid tuppa suvatseks tulla. Ei läinud poolt päevagi, jalutatud. Ja ma isegi ei tea, kas nad pissisid, sest kogu mu tähelepanu ja energia kulus nende edasimeelitamisele. Loomulikult ollakse nüüd totaalselt väsinud ja kummuli. 15 minutit vastupanu ei ole kerge kellelegi.
Kõigepealt maadled nendega, et saaks nad rihma pandud enne kui nad voodi alla pagevad. Isegi kui on soov välja minna, tuleb algatuseks teha nägu, et põis on kummist ja ruumi on maa ja ilm.
Siis kamandad õue lootes, et korter enne maha ei jahtu kui need seltsimehed trepikotta oma kered veetud saavad. Liikumine käib teineteise sabas nagu kahe vaguniga rongil. Seejärel kogud kokku oma energiavarud, et kuidagigi rihmaotsas olevad elukaid panna liikuma teisiti kui tagumikul. Koerad peavad ju jalutama, eksole?! See on teooria, tegelikkuses nad vedeleksid soojas toas padjal. Tõestatud. Teod naudivad ka jalutuskäiku rohkem kui need kaks kaaki täna sulalumes.
Mul kulus 15minutit, et neid lohistada ümber maja pissituurile. Alguses oli vaja ronida lumehange otsa ja siis kui koerast paistis vaid kaks kõrva, olla hirmus pahane, et miks asjad niiviisi juhtuvad ja miks perenaine midagi ometi ei tee. Seejärel oli teel olev sulalumi liiga lägane ja ilmselt pritsis läbi varvaste. Millega muidu seletada seda Shuriku eesli poosi keset maanteed? Siis tuli istuda keset kitsast jalgrada ja vahtida tuimal ilmel tõtt naisterahvaga, kes soovis meist kahe kandekotiga mööda pääseda. Kui naine möödus, oli paras aeg istuda maha ja vahtida talle järele nagu naised, kes mehi sõtta saadavad. Hea veel, et käpaga ei viibanud.
Hetkeks tundus, et trajektooril x-y võis täheldada isegi käppade kasutamist ja sirget kõnnakut. Hämmastav. Ju siis ei olnud alevi koerad seda lõiku viimasel ajal eriti innukalt ristinud. Aga see mõnu oli vaid hetkeline. Kohe varsti saabusime kurikuulsale nurgale, kus me igal hommikul veedame raudselt 10minutit, sest kõik uudised tuleb üle lugeda.
Siis järgnes viimane lõik, mis viib otse maja juurde üle suure platsi. Seal on kitsas kõvaks trambitud rada, millest kõrvale astudes vajud sügavustesse. Ja just seda kaakidel vaja oligi. Minu meelest nuusutasid ja kontrollisid nad üle kõik jalaastumise augud, aeg-ajalt ise neisse sisse lennates ja siis porisedes välja koperdades. Lõpuks sai mul isu otsa sest meditatsioonist, võtsin rihmad kõvemini kätte ja lühemaks ning hakkasin tempokalt kodu suunas liikuma. Selle peale keeras B end rajal risti ja ummistas kerega Suskal tee. Seistes nagu maasse kasvanud post, ei pääsenud Suska temast ei üle ega ümber ning kasutas tekkinud seisakut veel mõne augu kontrollimiseks. Kui mu kannatus oli täielikult kadunud, võtsin viimased meetrid lihtsalt koeri järel tirides.
Veel kõva 5 minutit ja me jõudsime trepikotta. Trepikojas oli vaja passida keldrikorrusele, pead rippu läbi käsipuutorude, samal ajal kui mina ootan, uks pärani, kunas kaagid tuppa suvatseks tulla. Ei läinud poolt päevagi, jalutatud. Ja ma isegi ei tea, kas nad pissisid, sest kogu mu tähelepanu ja energia kulus nende edasimeelitamisele. Loomulikult ollakse nüüd totaalselt väsinud ja kummuli. 15 minutit vastupanu ei ole kerge kellelegi.
3.13.2011
Laws of attraction
Ma saan aru, et kui vaadata filme mitu aastat hiljem ja siis neist blogida, ei ole sest enam miskit mõnu ega uudisekünnist ülevat nuppu. Aga kroonika mõttes olgu märgitud, et leidsin kodust ühe vana VHSi, mis oli veel juhtumisi nägemata. Tõeliselt lõbus vaatamine, vahepeal ikka itsitasin südamest. Film ise aastast 2004.
Parem hilja kui mitte kunagi.
Lisaks on jäänud blogimata film nimega Morfium. Vene film, ehe ja sürr, leidsin vist jälle kuskilt supermarketist alllahinnatud filmide kastist. Kolkakülla praktikale saadetud vene arstist, Bulgakovi jutustuse põhjal. Kuna mina olen vene filmide najal üles kasvanud, siis mulle nood meeldivad. Siuke rabav maalähedus, ehtsad karakterid ja vene hing. Lõpp läks kaoseks kätte ära aga see sobis filmi läbiva meeleoluga.
Nüüd tahaks midagi uut aga kodused varud on piiratud. Kui keegi kodus kevadise suurpuhastuse ette võtab ja filme ära viskama hakkab, siis hõigake. Draama ja hää sobivad alati.
Praegu meenus, et Elionil on ka miskine laenutus olemas aga kunagi kui ma seal kolasin, siis erilist muljet ei jäänud. Peaks kunagi uurima kui filmiisu jälle peale tuleb.
Parem hilja kui mitte kunagi.
Lisaks on jäänud blogimata film nimega Morfium. Vene film, ehe ja sürr, leidsin vist jälle kuskilt supermarketist alllahinnatud filmide kastist. Kolkakülla praktikale saadetud vene arstist, Bulgakovi jutustuse põhjal. Kuna mina olen vene filmide najal üles kasvanud, siis mulle nood meeldivad. Siuke rabav maalähedus, ehtsad karakterid ja vene hing. Lõpp läks kaoseks kätte ära aga see sobis filmi läbiva meeleoluga.
Nüüd tahaks midagi uut aga kodused varud on piiratud. Kui keegi kodus kevadise suurpuhastuse ette võtab ja filme ära viskama hakkab, siis hõigake. Draama ja hää sobivad alati.
Praegu meenus, et Elionil on ka miskine laenutus olemas aga kunagi kui ma seal kolasin, siis erilist muljet ei jäänud. Peaks kunagi uurima kui filmiisu jälle peale tuleb.
Sokiraamat
... jäi silma Ravelry´s, kaanepilt selline... ja siin sokid. Jäin mõtlema, kas mul ongi mustris sokke aga on vist küll. Roosid on nunnud :P
Harju-Jaani kindad
Lõngadega kipub olema nii, et kohe kui nood majapidamisse laekuvad, tuleks ära proovida. Muidu võib juhtuda, et nood jäävad kappi seisma kauemaks kui planeeritud. Vähemalt siin majapidamises. Mis ei tähenda aga, et kapis ei võiks lõnga olla :).Niisiis jutt on nendest lõngadest, mis sel nädalal kaugelt Islandimaalt minuni jõudsid. Nüüd on osadest nendest saanud kindad.
Mustriloost tuleb siinkohal ka kirjutada.Paar aastat tagasi võtsin ette piduliku käigu ERMi, et üles joonistada omakandi kindamustrid. Ega neid palju polnud, tervelt kaks paari ja üks nendest on nüüd olemas ka Praakli kindaraamatus.
Kuna lõng on jäme, siis ma mustrit üks-ühele maha ei kudunud, vaid mugandasin nn peegelpildis versiooni ja vähendasin mustrikribus maleruudu osa. Samuti tõin sisse kolmanda värvi lisaks põhivärvile. Ütleme siis nii, et lähenesin ajaloolisele mustrile loominguliselt. Ka soonik sai tehtud 1:1, kus roheline on pahempidine silm ja pruun parempidine. Muide väga tugev ja mõnus soonik jääb niiviisi kududes.
Ilmselt on see kinnastekudumine ka üks põhjus, miks mu maja ees nood meetrised hanged kuidagi ära sulada ei taha. Katsun end edaspidi ohjata ja keskenduda kevade tulemisele. Linnud juba laulavad ja see hull rähn on kohal :D. Nii et varsti-varsti!Kohustuslik informatsioon olgu ka lisatud:
Lõng: Istex Lett Lopi, 100% isandli villane, 3 värvi, 50gr tokid. Pruuni kulus vast 3/4 tokist ja teisi toone ca pool.Vardad: 4.0
Muster : Harju-Jaani kinnas, mugandustega.
Ahjaa, see lõng läks nii mõnusalt pehmeks peale pesu villaśampooniga. Kusjuures lett-lopi kohta pole veebis öeldud, et see oleks pesemata. Nende lace´i all on küll vastav märkus olemas. Nii et tasub kõrva taha panna, tokis tundus too alguses suht karm aga kuna ma tean, kui mõnus soe see vill on, siis ma ei lasknud ennast sellest karmusest häirida.
3.12.2011
Justin Petrone. Minu Eesti 2
Tundus, et Eesti ei pea vajalikuks kõik läänes levinud moode sisse vedada. nad võtavad üle meie head asjad ja eiravad meie psühhodraamasid. Jah "Vapradele ja ilusatele", ei poliitkorrektsusele. Jah internetikaubandusele, ei feminismile. Nad on nõus Euroopa Liidu ja NATOga, ent ära arvagi, et nad lakkavad ütlemast "neeger" või uskumast, et kõik tehnilised probleemid saab lahendada lähima meesterahva poole pöördumisega.
See viimane uskumus torkis mind eriti. Kõik Eestisse sattunud välismaa mehed said varem või hiljem aru, et oli asju, mille tegemist või tegemata jätmist neilt oodati. Mehed ei tohtinud pakkuda, et teevad süüa või pesevad nõud ära. Kui aga teemaks olid torutööd, elektroonika või mööbli kokkupanek, oli meeste asi om jumalast antud riistapuuga see korda ajada.
Hakkasin lugema ja alguses oli tunne, et läksin tüüpilise vea õnge arvates, et kui esimene raamat oli hea, siis peab ka teine hea olema. Aga nüüd juba läheb vanas headuses.
3.11.2011
3.10.2011
Asjad, mida ma pole oma koerale õpetanud
Jooga.
Alati peale jalutuskäigult naasmist rullib Suska end mööda vaipa ning seejärel võtab sisse joogapoosi. Vedeleb siis selles poosis tardunult mõned minutid, siis "ärkab" ja klopib end virgeks.
Pudelid.
Iga kord kui jalutuskäigul jääb Suskale ette mõni plastpudel, tuleb see tähtsalt koju kanda. Pudel on nagu saak, peale pudeli leidmist ei huvita mitte miski. Ei liuväli (mille nimel vahel koera üldse õue saab) ega teised koerad. Üks kindel suund koju, pudel vaibale ja siis hambaid puhkama.
Ega see tassimine pole lihtne! Hambad lähevad ju hellaks ja tuul puhub suhu kui suu pudelit täis on.
Ja mina ei ole talle seda õpetanud. Ma kiidan küll, et tubli ja vii koju aga otseselt ei ole sel teemal trenni tehtud. Iseenese tarkusest nagu säärases mulgis.
Täna täheldasin veel, et ma oleks nagu spets valve all kodus. Kõik pakid ja kotid, mis üle meie ukseläve tulevad, tuleb ära kontrollida. Uued riided nuusutatakse üle, kotti pistetakse pea, kingad uuritakse läbi ja üleüldse ega see on ka kahtlane kui inimesel linnalõhn juures on.
Täna aga oli mingi ekstra kontroll peal. Lähen hommikul tualetti, Suskin üürgab ukse taga, et no halloo, kaua seal ollakse. Seejärel läksin pesema, siis pressis ukse vahelt sisse mutikese habe kontrollimaks vist, et ega ma veega alla ei läinud. Kui esikus hakkan mantlit selga panema, siis kogunetakse ka vaatama. Alles siis kui koti haaran ja võtmed, siis toimub hargnemine. Suskin läheb köögi tugitooli vedelema ja B magamistuppa minu voodisse. Missioon täidetud, oma inimene teele saadetud ja tuleb sättida end ootele.
Alati peale jalutuskäigult naasmist rullib Suska end mööda vaipa ning seejärel võtab sisse joogapoosi. Vedeleb siis selles poosis tardunult mõned minutid, siis "ärkab" ja klopib end virgeks.Pudelid.
Iga kord kui jalutuskäigul jääb Suskale ette mõni plastpudel, tuleb see tähtsalt koju kanda. Pudel on nagu saak, peale pudeli leidmist ei huvita mitte miski. Ei liuväli (mille nimel vahel koera üldse õue saab) ega teised koerad. Üks kindel suund koju, pudel vaibale ja siis hambaid puhkama.Ega see tassimine pole lihtne! Hambad lähevad ju hellaks ja tuul puhub suhu kui suu pudelit täis on.
Ja mina ei ole talle seda õpetanud. Ma kiidan küll, et tubli ja vii koju aga otseselt ei ole sel teemal trenni tehtud. Iseenese tarkusest nagu säärases mulgis.
Täna täheldasin veel, et ma oleks nagu spets valve all kodus. Kõik pakid ja kotid, mis üle meie ukseläve tulevad, tuleb ära kontrollida. Uued riided nuusutatakse üle, kotti pistetakse pea, kingad uuritakse läbi ja üleüldse ega see on ka kahtlane kui inimesel linnalõhn juures on.
Täna aga oli mingi ekstra kontroll peal. Lähen hommikul tualetti, Suskin üürgab ukse taga, et no halloo, kaua seal ollakse. Seejärel läksin pesema, siis pressis ukse vahelt sisse mutikese habe kontrollimaks vist, et ega ma veega alla ei läinud. Kui esikus hakkan mantlit selga panema, siis kogunetakse ka vaatama. Alles siis kui koti haaran ja võtmed, siis toimub hargnemine. Suskin läheb köögi tugitooli vedelema ja B magamistuppa minu voodisse. Missioon täidetud, oma inimene teele saadetud ja tuleb sättida end ootele.
3.09.2011
Aberdeen
Kolasin google mapis "kollase mehikese" abiga mööda Aberdeeni ja järsku tekkis idee, et vaataks, äkki leian mõne shotika kenneli ka. Nimelt on shoti terjer ajalooliselt pärit Aberdeenist ning vahel kutsutakse teda ka aberdeeni terjeriks. Ja leidsin!
Google link on siin. Huvitav, et maaomanikud lubavad niiviisi oma aia taga kolada :D
Ma ie tea, kuidas see link avaben aga pm on nii, et kaardile tuleb vedada too kollane mehike ja kui tekib roheline laik, siis seal on olemas nn still pildid. Nooltega saab liikuda edasi ja tagasi, zoomida saab ka. Ma leidsin aiast kanad ja minu meelest seal kasvuhoone juures, autode pool servas oleks nagu olnud shotikas ka, ic. Aga mulle tunduvad kõik mustad kogud vahel shotikad, nii et ei või iial teada.
Igatahes kui keegi tahab suhelda, siis siin on nende kontaktid.
Google link on siin. Huvitav, et maaomanikud lubavad niiviisi oma aia taga kolada :D
Ma ie tea, kuidas see link avaben aga pm on nii, et kaardile tuleb vedada too kollane mehike ja kui tekib roheline laik, siis seal on olemas nn still pildid. Nooltega saab liikuda edasi ja tagasi, zoomida saab ka. Ma leidsin aiast kanad ja minu meelest seal kasvuhoone juures, autode pool servas oleks nagu olnud shotikas ka, ic. Aga mulle tunduvad kõik mustad kogud vahel shotikad, nii et ei või iial teada.
Igatahes kui keegi tahab suhelda, siis siin on nende kontaktid.
Vahel ju võib!
Mõni aeg tagasi tekkis mul hirmus isu lõnga järele, lausa maniakaalne ma ütleks :P. Ja hing ihkas midagi erilist, midagi sellist, mida siit käegakatsutavalt ei leia. Nagu tellitud, vilkus feissis lõngapoe reklaam ja ma läksin uudistama. Ale oli siis ka päris kobe. Islandilt :)
Islandi lambavillaga on mul kogemused aastast 1998, mil kudusin omale lopivillast (alafos lopi) paksu vammuse. No ikka väga paksu, nende lopi on omapärane. Jämedaim versioon sellest on nagu pael :), vanub hästi ja on väga soe.
Järgmisel korral nägin lopit müügil Soomes, Helsingis. Üsna kirves hind oli ning ostsin nostalgiast ajendatuna tokikese. Täpsuse huvides olgu öeldud, et ma pole raatsinud seda ikka veel milleksi vormistada :D. Noh, nagu uunikum lõngakogus, eksole.
Ja nüüd siis selline varasalv, muidugi läksin õnge. Tellisin paari kinda jagu ning prooviks islandi heiet. Komplekteerimisega läks neil nii kaua, et ma jõudsin juba ära unustada, et ma üldse tellisin.Nii et kui eile postkastist teadet nägin, siis mõtlesin tükk aega, misasi see on.
No ilus asi oli, näitan siis teile ka :)
Kiire tellimine oli tegelikult, ainult komplekteerimisega läks neil kaua. Postitatud oli pakk 1. märtsil ja kohale jõudis eile. Postikulu 5.70 USDi, kui kellelgi peaks olema huvi.
Einband tundub sellest satsist kõige ägedam, tahaks kohe vardaid sisse lüüa ja kududa.
Lettlopi peaks olema kirjade järgi peenem kui Alafoss, kuid siiski oli üllatavalt jäme. Pruuni tooniga panin ka pisut puusse, arvasin, et see on tumedam. Mõte oli nendest kolmest kinnas kududa. Aga eks ma proovin, kuidas jääb. Lõnga saab ka vanutada.
Meenus, kuidas Sigrun rääkis, et tal ema koob lopivillaseid kampsuneid, mida siis kantakse seni kuni nad täielikult vammuseks vanuvad. Siis kootakse jälle uus. Sealses kliimas on need kampsikud asendamatud. Nii et kindad peaks tulema samuti mõnusalt soojad. Arvestades meie pakaselist ilma viimasel talvel, võiks nagu sobida kinnasteks küll :).
Islandi lambavillaga on mul kogemused aastast 1998, mil kudusin omale lopivillast (alafos lopi) paksu vammuse. No ikka väga paksu, nende lopi on omapärane. Jämedaim versioon sellest on nagu pael :), vanub hästi ja on väga soe.
 |
| Einband |
 |
| Lettlopi |
No ilus asi oli, näitan siis teile ka :)
Kiire tellimine oli tegelikult, ainult komplekteerimisega läks neil kaua. Postitatud oli pakk 1. märtsil ja kohale jõudis eile. Postikulu 5.70 USDi, kui kellelgi peaks olema huvi.Einband tundub sellest satsist kõige ägedam, tahaks kohe vardaid sisse lüüa ja kududa.
Lettlopi peaks olema kirjade järgi peenem kui Alafoss, kuid siiski oli üllatavalt jäme. Pruuni tooniga panin ka pisut puusse, arvasin, et see on tumedam. Mõte oli nendest kolmest kinnas kududa. Aga eks ma proovin, kuidas jääb. Lõnga saab ka vanutada.
Meenus, kuidas Sigrun rääkis, et tal ema koob lopivillaseid kampsuneid, mida siis kantakse seni kuni nad täielikult vammuseks vanuvad. Siis kootakse jälle uus. Sealses kliimas on need kampsikud asendamatud. Nii et kindad peaks tulema samuti mõnusalt soojad. Arvestades meie pakaselist ilma viimasel talvel, võiks nagu sobida kinnasteks küll :).
3.07.2011
Kuninga kõne
Mõtlesin, et oleks ilus oma minipuhkusele panna filmiline punkt. Kuna ma nagunii pidin täna käima kliinikus-apteegis-tervisekeskuses, siis linnatuuri lõpetuseks võtsin plaani filmi. Esmane valik oli Undiin, kuid see ei klappinud täna ajaliselt. Seega siis Kuninga kõne ja plaza. No hea film on, mul kiskus lõpuks isegi silma märjaks. On sisu, stoorit ja karakterit. Selline film, mida mina parema meelega vaataks kodus, sest see nn "kinokultuur", mis käseb laiutada oma kohal ja katkematult õgida, käib sellise filmi puhul närvidele. Seega olin mõttes selle vanaprouaga, kes käratas lõpuks oma kõrval istunud inimesele : "kas see söök teil juba otsa ei lõppe?! Ärge mäluge palun mu kõrval"
Nagu ikka, vaatasin ma inimesi ka. Mulle meeldib ju. Minu kõrval oli vanapaar, nii 70-80 vahel. Tulid viisakalt käealt kinni, lülitasid 10min enne algust telefonid välja ja jäid ootama. Proua kommenteeris mulle, et juba eile tahtsid tulla aga kõik oli väljamüüdud olnud. Äärmiselt muhe oli neid vaadata. Et käisime valimas ja nüüd tulime kinno :).
Teisele poole tulid kutt ja tsikk, 20ndates, eestlased. Suur pappkarp popcorni ja jooki kaasas. Ilmselt oli noormees neiu kinno kutsunud aga ise ta filmist eriti ei vaimustunud. Noh seda tüüpi kohting, kus kutil on mingi skeem peas, et peab kutsuma ja deit jne ja et nii ju tehakse. Ilmselt mõtles, et Oscari filmiga ei saa palju puusse panna ka. Nii ta siis istus seal ja kärsitusest väristas jalgu, niheles, õgis ja luristas juua, sest no nii on kombeks ja on alati olnud. Mulle tundus, et tal oli igav. Ja siis ma mõtlesin veel, et kas tõesti on need pingivahed nii kitsad, et koivad peavad olema peaaegu poolde pinki mõlemale poole laiali?! Kuidagi tüütu oli istuda, kui kellegi võõra inimese koivad pidevalt on sul peaaegu süles või vahib toss näkku. :D.
Kõlab nagu vingatsi postitus :D. Ah, ega ta mind seganud, film oli nii hea, et haaras enesesse. Pigem see toss ja närimise hääled tõid ikka vahepeal maapeale tagasi. Seda ma mõtlesin ka, et äkki võiks teha sööjatele eraldi read, et kui piletit ostad, siis saad valida, et kas sööjad või mittesööjad :D. Noh, nagu hotellis tuba bookides pead kinnitama, et kas oled non-smoker või siis smoker. A tõenäoliselt olen ma üks väheseid, keda sellised asjad häirivad. Ma käin harva kinos ja vaatan teatud tüüpi filme vaid, seega eeldan tõsist elamust. Aga ma tean, kinos müüakse popi ja jooki, nii et no jumal temaga. Ega noored ei saa ju näljas olla.
Nii et minge kinno ja vaadake seda filmi. Minu meelest v broo.
Nagu ikka, vaatasin ma inimesi ka. Mulle meeldib ju. Minu kõrval oli vanapaar, nii 70-80 vahel. Tulid viisakalt käealt kinni, lülitasid 10min enne algust telefonid välja ja jäid ootama. Proua kommenteeris mulle, et juba eile tahtsid tulla aga kõik oli väljamüüdud olnud. Äärmiselt muhe oli neid vaadata. Et käisime valimas ja nüüd tulime kinno :).
Teisele poole tulid kutt ja tsikk, 20ndates, eestlased. Suur pappkarp popcorni ja jooki kaasas. Ilmselt oli noormees neiu kinno kutsunud aga ise ta filmist eriti ei vaimustunud. Noh seda tüüpi kohting, kus kutil on mingi skeem peas, et peab kutsuma ja deit jne ja et nii ju tehakse. Ilmselt mõtles, et Oscari filmiga ei saa palju puusse panna ka. Nii ta siis istus seal ja kärsitusest väristas jalgu, niheles, õgis ja luristas juua, sest no nii on kombeks ja on alati olnud. Mulle tundus, et tal oli igav. Ja siis ma mõtlesin veel, et kas tõesti on need pingivahed nii kitsad, et koivad peavad olema peaaegu poolde pinki mõlemale poole laiali?! Kuidagi tüütu oli istuda, kui kellegi võõra inimese koivad pidevalt on sul peaaegu süles või vahib toss näkku. :D.
Kõlab nagu vingatsi postitus :D. Ah, ega ta mind seganud, film oli nii hea, et haaras enesesse. Pigem see toss ja närimise hääled tõid ikka vahepeal maapeale tagasi. Seda ma mõtlesin ka, et äkki võiks teha sööjatele eraldi read, et kui piletit ostad, siis saad valida, et kas sööjad või mittesööjad :D. Noh, nagu hotellis tuba bookides pead kinnitama, et kas oled non-smoker või siis smoker. A tõenäoliselt olen ma üks väheseid, keda sellised asjad häirivad. Ma käin harva kinos ja vaatan teatud tüüpi filme vaid, seega eeldan tõsist elamust. Aga ma tean, kinos müüakse popi ja jooki, nii et no jumal temaga. Ega noored ei saa ju näljas olla.
Nii et minge kinno ja vaadake seda filmi. Minu meelest v broo.
3.06.2011
Mis edasi?
Arvestades totaalset feilimist oma kampsikuga võiks arvata, et kudumiseisu on mul mõneks ajaks kadunud. Aga nii see õnneks ei ole. Eilse valimisstuudio ajal lappasin kindaraamatuid ja lootsin, et äkki mõni läti mustritest hakkab minuga rääkima. See ameeriklase läti kinda raamat on tegelikult suht jabur, kuigi ma olen kindel, et ses on audentsust. Siiski, kui ma vaatan noid NATO summiti raames kootud sadu kindaid, siis on see ikka piisk meres. Mulle meeldib nende kinnaste värviküllus ja mustrikombinatsioonid. Nende vaatamisest ei saa kunagi isu täis! Ma armastan detaile ja nendes on, mida uurida. Jah, ka meil on ilusaid kindaid, muhu ja kihnu omad nt aga nendega ma olen ju harjunud :).
Tahaks midagi kreisit ja ägedat kududa. Ilmselt on see reaktsioon pikaajalisele värvitule kudumismaratonile. Või mis ma nüüd siis ajan pada, pea igal kevadel tabab mind värviihalus, sest see lõputu must-valge maastik hakkab pisut väsitama. Nii ma siis mõtlesingi, et tegelikult võiks ju midagi päris ise kokku pusida. Sorts siit ja teine sealt, ei pea ju alati 1:1 kuduma. Alustasin külluslike narmastega (nipp läti kinnastelt, vähemalt näeb narmaid neil sageli) ja siis armusin ühte mustrisse Gotlandi kindaraamatust. Ilmselt pistan roosikesi kuskile ja mängin värvidega. Samuti meeldib mulle selline alt laiem kindapära, kuhu otsa narmad on justkui loodud. Kuigi ka see gotlandi moodi randmelahendus, mida ma Laura kinnastel kasutasin, on omapärane.
3.05.2011
Yoke Detail Pullover
Valmis sain oma poolaasta projekti :D. Vaatasin Ravelry´s, alustatud 8. augustil ja lõpetasin täna, 5. märtsil.Muster / Pattern : Debbie Bliss Yoke Detail Pullover
Lõng / Yarn : Rondo Rondolet Platina Villayhtymä Oy, 100% meriino, hõbeniidiga. Kulus ca 5 tokki ja tokis oli 50 grammi
Vardad / Needles : 2.5 ja 2.0 (passe osa)
Suurus / Size : M
Muster meeldib mulle endiselt ja lõige on mõnus aga millega ma kahjuks puusse panin, olid varrukad.
Ma oleksin pidanud kuduma õlavarre osa vist suurema suuruse järgi. Igatahes seljas too mul ei istu ja kanda ma seda ikkagi ei saa :(. Jube kahju on!
Ma nüüd ei teagi, mis sellest pluusist saab. Ütlemata aeganõudev kudumine oli ja täitsa ilma asjata.
3.04.2011
Yoke edeneb ja pisut reklaami!
Täna käisin Käsitööjaamas padjaklubis ehk kooskudumisel. Teen siinkohal kohe reklaami, et jaama padjaklubi hakkab toimuma nüüd igal nädalal. Teisipäeviti kella 18 paiku (aga võib minna ka pisut varem) ja reedeti kell 12.
Nii et Tallinna käsitöölised, puhugem kooskäimistele elu sisse!!!
Jaamas oli tore, jaamakorraldajad Aet ja Reelika pakkusid küpsiseid ja meelitasid mind püsikliendiks.
Kahjuks täna rohkem kududjaid polnud aga sellegipoolest sain oma yoke´ist suure tüki valmis. Koolitusklassis on palju ruumi, õhkkond on mõnus ja inspireeriv.
Tunne on, et sellel nädalal võib äkki UFOst saada FO :D.
Yoke in progress!
Today I visited a shop called Handwork Station in Järve Keskus. They organize there some regular meetings for handworkers on Tuesdays at 18 and on Fridays at 12. As I had a day off and some meetings in the city, I decided to go and see. It was great, there is enough space, lot of inspiration around, lovely people and delicious biscuits :). I spent there amoust 2 hours, did some knitting and chat with employees of shop. Seems that there is a change that one UFO turns FO! This is my yoke, my endless fo... only 12 rows left...
Nii et Tallinna käsitöölised, puhugem kooskäimistele elu sisse!!!
Kahjuks täna rohkem kududjaid polnud aga sellegipoolest sain oma yoke´ist suure tüki valmis. Koolitusklassis on palju ruumi, õhkkond on mõnus ja inspireeriv.
Tunne on, et sellel nädalal võib äkki UFOst saada FO :D.
Yoke in progress!
Today I visited a shop called Handwork Station in Järve Keskus. They organize there some regular meetings for handworkers on Tuesdays at 18 and on Fridays at 12. As I had a day off and some meetings in the city, I decided to go and see. It was great, there is enough space, lot of inspiration around, lovely people and delicious biscuits :). I spent there amoust 2 hours, did some knitting and chat with employees of shop. Seems that there is a change that one UFO turns FO! This is my yoke, my endless fo... only 12 rows left...
3.03.2011
Hullem kui tööpäev :)
Siinkohal teen kohe reklaami, Tarbekunsti muuseumis on praegu väljas näitus Eesti tekstiilikunstnike kavandite alusel kootud kinnastest, perioodist 50ndad ja 60ndad. Ütlemata ägedaid kindaid oli ja sõrmikuid. Lisaks väike valik tolleaegseid Siluette, milles mõned nendest mustritest ilmusid. Illustreeriv pilt on muuseumi fuajees rippuv hiigelkinnas, uurisin seda ka, nagu oleks takust kootud aga kas takku annab värvida? Igatahes ägedalt suureloomuline sõrmik :D. Näitus on avatud maikuuni, nii et kel huvi, soovitan kindlasti minna vaatama. Osad tehnikad on väga omapärased, lihtsad võtted koos värvidemänguga.
Lisaks on allkorrusel avatud Rahvaste sõpruse nimeline Baltikumi keraamikute näitus. Alatoon oli kergelt sõjalis-morbiidne aga mulle meeldis. Avatud oli ka püsiekspositsioon, nii et mul õnnestus lõpuks ometi ära näha oma lemmikvaibad. Pisike pettumus oli ka, eks lapsena jäävad kõik kuidagi suuremana (ja rohi rohelisemana) meelde. Seega olid osad nii tillukesed aga siiski äratuntavad. Kahjuks oli ekspositsioone uuendatud, vähem oli sajandialguse kunstnikke, mulle see periood meeldib omale enim. Aga eks aeg läheb edasi ja uued inimesed tulevad peale. Kaasaeg ilmselt ei fänna enam Väägveret oma buduaaris :).
Vanalinnast liikusin edasi Kumusse. Vaatasin oma lemmikuid sajandi algusest ja sattusin ühele toredale muuseumitädile peale, kes rääkis mulle Stalini pikkusest ja sellest, kuidas ta kasti otsas kõnet pidas. Oli lühem mees olnud kui Medvedjev :). Nõukogude sots-realismist sain väga põhjaliku ülevaate, tutvustas piltidel olevaid isikuid, rääkis ajastust ja soovitas kirjandust juurde. Tal oli vist igav :)
Üleval on praegu graafikatriennaal, Armastuse, mitte raha pärast. Kohati veider aga kohati jälle põnev, nagu selle kaasaja kunstiga ikka kipub olema. Pallase näitus oli huvitav, seda soovitaks küll.
Jalad on kandilised all aga hing on helge ja õnnis :D. Isegi päike tuli päeva teises pooles välja ja lumi sulas hoolega. Kevad tuleb!
Muide, homme kell 12 saab käsitööjaamas seltskondlikult padjaklubitada. Käsitöö kaasa ja jaama! Ette peaks ka teatama, et nad siis teavad arvestada.
Piltidest
Mõtlesin, et teeks ühe postituse sellest, kuidas pilte enne netti panemist töödelda. Ma ei pea siin silmas ilusamaks tegemist :), vaid suurust kui sellist. Ikka vahel jääb silma, et pilt on aparaadist üles läinud täpselt nii suurelt kui too sinna on tekkinud. Mis on pisut piin, eriti kui neid pilte keegi meiliga saadab. Siis on kohe väga piin :D. Pildi suurust näeb niiviisi, et kui lähed sinna kataloogi, kus sul pildid seisavad ja klikid paremaga properties lahti, annab suuruse. On foorumeid, kus nt on pildi üleslaadimisel mahupiirang, nii et tasub mahtu vaadata.
RESIZE
Kõige lihtsam viis on pilti väiksemaks (mahult) saada on nt Picnik online programm. LINK
Ava link, siis kliki Get Started now. Seejärel - Upload photo. Natuke ootamist ja foto on redigeerimisaknas - sakk EDIT on aktiivne. Nokkida saab seal erinevaid funktsioone aga ma piirduks vaid sellisel nagu RESIZE
Linnuke sellise kasti ees nagu keep proportions - tasub alles jätta aga sinna kasti, kus on NEW DIMENSIONS - sisestage miskine mõistlik number.
Ma tavavaliselt neti jaoks hoian esimeses kastis oleva numbri kuskil nii 600-700 kandis. Teine kast muudab end ise, seda pole vaja torkida. Seejärel OK ja siis SAVE-SHARE sakile klikk. Nüüd saab panna faili nime ja valida salvestamiseks oma arvutis koht. Kui on soov pilte trükkida, tasub nood hiigelfailid alles hoida aga neti jaoks soovitan ma kindlasti vähendatud koopiat.
Kui pilt on salvestatud, siis kliki Close photo.
CREATE sakist saab panna pildile teksti või raame või lilli :D, ühesõnaga teha pildist midagi veidrat kui soovi on.
EDITi all on veel posu asju, hädapärast saab seal pilti pöörata (Rotate), croppida ehk lõigata miskine detail pildist välja (Crop), siis saab mütata värvidega ja tumeduse-heledusega aga reeglina need funktsioonid on pisut etemad fotokaga kaasa tulnud programmil. Ma ise olen peale arvutivahetust olnud laisk ja kasutan ainult picniku online´is. Mul ei lähe vist ükski pilt otse veebi, va telefonipildid mingi kiire situatsiooni sheerimiseks aga sellistel piltidel on pisut teisem funktsioon ka.
RESIZE
Kõige lihtsam viis on pilti väiksemaks (mahult) saada on nt Picnik online programm. LINK
Ava link, siis kliki Get Started now. Seejärel - Upload photo. Natuke ootamist ja foto on redigeerimisaknas - sakk EDIT on aktiivne. Nokkida saab seal erinevaid funktsioone aga ma piirduks vaid sellisel nagu RESIZE
Linnuke sellise kasti ees nagu keep proportions - tasub alles jätta aga sinna kasti, kus on NEW DIMENSIONS - sisestage miskine mõistlik number.
Ma tavavaliselt neti jaoks hoian esimeses kastis oleva numbri kuskil nii 600-700 kandis. Teine kast muudab end ise, seda pole vaja torkida. Seejärel OK ja siis SAVE-SHARE sakile klikk. Nüüd saab panna faili nime ja valida salvestamiseks oma arvutis koht. Kui on soov pilte trükkida, tasub nood hiigelfailid alles hoida aga neti jaoks soovitan ma kindlasti vähendatud koopiat.
Kui pilt on salvestatud, siis kliki Close photo.
CREATE sakist saab panna pildile teksti või raame või lilli :D, ühesõnaga teha pildist midagi veidrat kui soovi on.
EDITi all on veel posu asju, hädapärast saab seal pilti pöörata (Rotate), croppida ehk lõigata miskine detail pildist välja (Crop), siis saab mütata värvidega ja tumeduse-heledusega aga reeglina need funktsioonid on pisut etemad fotokaga kaasa tulnud programmil. Ma ise olen peale arvutivahetust olnud laisk ja kasutan ainult picniku online´is. Mul ei lähe vist ükski pilt otse veebi, va telefonipildid mingi kiire situatsiooni sheerimiseks aga sellistel piltidel on pisut teisem funktsioon ka.
3.01.2011
Kasvatatud koer
Ma olen siin suvest saadik järjekindlalt röökinud, et söögi ajal sööb iga mats oma kausist. No röökimine on siin kontekstis liialdatud väljend, sest ma ei karju isegi inimeste peale, koertest rääkimata. No vahel tuleb ette, et on tarvis äärmiselt konkreetselt karjatada :P aga see selleks.
Kulus aega palju kulus aga lõpuks ometi on mõlemad koerad saanud selgeks, et kui just ei lubata ja kauss nina ette e i tõsteta, siis teise kausi juurde sööma minna ei tohi. Aga siin on üks aga - varastada võib tuima näoga kui asi puudutab olukorda, mil mind silmapiiril pole (nt olen vannitoas või panipaigast midagi võtmas). Kiirelt tuleb tormata siis kausi manu, lükata nina sisse nii sügavale kui annab ja mitte mingil tingimusel tõsta seda välja enne kui peaaegu, et jõuga tiritakse. Süüa tuleb ahnitsedes nii kiiresti kui võimalik.
Aga kui minu pilk on kausil peal, siis tehakse nägu, et oi, me oleme siin kassssvatatud. Isegi kui ma ütlen, et no mine ja söö!! Siis on vaja istuda tähtsa näoga vaiba teises servas võimalikult kaugel teise looma kausist ja vinguda hädaldades... kuni mul saab hing täis ja ma need Suska kausis olevad 5-6 krõbu talle kausiga ette tõstan ja luban ära süüa. Jutt käib siis mutikesest.
Suskinil on omad veidrused, eriti hommikuti. Talle meeldib inimese seltskond, mistõttu ta ootab kannatlikult, mil sa temaga suhtled teemal "hakka juba sööma!", nügid kaussi, ähvardad ära võtta või Blackyle anda. Kui B on peaaegu oma kausi tühjaks kugistanud ja vahib näljaselt Suskini molu suunas, siis hakatakse pika hambaga rahulikus tempos sööma. Aega maailm ju ega meie siin rongile lähe.
Kulus aega palju kulus aga lõpuks ometi on mõlemad koerad saanud selgeks, et kui just ei lubata ja kauss nina ette e i tõsteta, siis teise kausi juurde sööma minna ei tohi. Aga siin on üks aga - varastada võib tuima näoga kui asi puudutab olukorda, mil mind silmapiiril pole (nt olen vannitoas või panipaigast midagi võtmas). Kiirelt tuleb tormata siis kausi manu, lükata nina sisse nii sügavale kui annab ja mitte mingil tingimusel tõsta seda välja enne kui peaaegu, et jõuga tiritakse. Süüa tuleb ahnitsedes nii kiiresti kui võimalik.
Aga kui minu pilk on kausil peal, siis tehakse nägu, et oi, me oleme siin kassssvatatud. Isegi kui ma ütlen, et no mine ja söö!! Siis on vaja istuda tähtsa näoga vaiba teises servas võimalikult kaugel teise looma kausist ja vinguda hädaldades... kuni mul saab hing täis ja ma need Suska kausis olevad 5-6 krõbu talle kausiga ette tõstan ja luban ära süüa. Jutt käib siis mutikesest.
Suskinil on omad veidrused, eriti hommikuti. Talle meeldib inimese seltskond, mistõttu ta ootab kannatlikult, mil sa temaga suhtled teemal "hakka juba sööma!", nügid kaussi, ähvardad ära võtta või Blackyle anda. Kui B on peaaegu oma kausi tühjaks kugistanud ja vahib näljaselt Suskini molu suunas, siis hakatakse pika hambaga rahulikus tempos sööma. Aega maailm ju ega meie siin rongile lähe.
Telli:
Postitused (Atom)